Karnaubavaha muudab rõivad veekindlaks, kuid jätab hingavaks

Print Friendly, PDF & Email

Aalto ülikooli teadlased on välja töötanud uue viisi rõivaste veekindlaks muutmiseks kasutades karnaubavaha. Rõivaste töötlus karnaubavahaga ei ole toksiline ega halvenda materjali hingavust.

Tekstiilitootmine on üks ressursikulukamaid ja loodust saastavamaid tööstusharusid. Üheks tekstiilitööstuse probleemiks on kangaste töötlemine mürgiste kemikaalidega, mis on ohtlik nii loodusele kui rõiva kandja tervisele. Mürgiseid kemikaale kasutatakse kanga värvimiseks ja selle omaduste parandamiseks, sh ka rõivaste veekindlaks muumiseks.

Aalto ülikooli teadlaste välja töötatud uudne ökoloogiline ja vett hülgav vahakate sobib puidust saadavast tselluloosikiust valmistatud kangaste jaoks. Vahakatet kasutades säilib tekstiili hingavus ning materjal tundub loomulik. Tekstiili töötlemiseks sobivat karnaubavaha kasutatakse ka näiteks ravimites, toiduainetes, samuti puuviljade ja autode pinnatöötluseks. Uudne vahakate sobib mitte ainult tekstiilide, vaid ka muude tselluloosipõhiste materjalide jaoks.

Töötlemise käigus vaha sulatatakse ning see laguneb vahaosakesteks, mis nagu tsellulooski on negatiivse elektrilaenguga. Et vahaosakesed kleepuksid tselluloosipinna külge, on vaja positiivse elektrilaenguga osakesi. Esialgu kasutati selleks looduslikku valku polülülsiini. Kuna polülüsiin on kallis, asendasid Aalto ülikooli teadlased selle katioonse tärklisega. Ehkki katioonne tärklis pole nii tõhus kui polülüsiin, piisab tekstiili veekindluse tagamiseks kahest vahaosakesega segatud tärklise kihist.

Samaaegne värvimine ja vahatamine

Vahakatet saab tekstiilile kanda kas tekstiili vaha sisse kastes, vaha tekstiili pinnale pihustades või tekstiili vahaga harjates.  Parima variandi väljaselgitamiseks katsetati kõiki kolme meetodit. Leiti, et tekstiili vaha sisse kastmine sobib väiksemate rõivaesemete jaoks ning suuremate puhul on parem riiet kas pritsida või vahaga harjata. Tööstusliku tootmise puhul võiks materjali vahaga töötlemine olla osa tekstiili viimistlusprotsessist ja vahatada võiks koos värvimisega.

Uurimisrühm leidis, et vahakate ei pea vastu pesuvahenditega pesemisele, seetõttu sobib toode kõige paremini harvemini pestavate ülerõivaste, näiteks jakkide jaoks. Tarbija võiks vahakihi pärast iga pesemiskorda ise tekstiilile peale kanda. Parim veekindlus saavutatakse, kui tekstiili kuivatamise temperatuur on madalam kui vaha sulamistemperatuur.

Vahakatet katsetati erinevate tekstiilide peal: viskoos, Tencel® , puuvill, kanep ja puuvillane trikotaaž. Leiti, et mida karedam on materjali pind, seda paremini see vett hülgab. Selle põhjuseks on asjaolu, et kareda pinna puhul puutuvad veepiisad kokku tekstiili pinna väiksema alaga.

Keskkonnameedia

Foto: VisionPic .net / Pexels

close