Riigikogu võttis vastu uue veeseaduse

Print Friendly, PDF & Email

Riigikogu kiitis 30. jaanuaril heaks uuendatud ja korrastatud veeseaduse. Valdavalt jäi uue veeseaduse sisu võrreldes alates 1994. aastast kehtinud seadusega samaks, kuid mõningad sisulised muudatused on siiski tehtud.

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul jääb uue seadusega bürokraatiat vähemaks ning veekasutus muutub mõistlikumaks.

Uue veeseaduse muudatused võrreldes senikehtinud seadusega

Uues veeseaduses on veekogu mõistet täpsustatud – enam ei käsitleta veekoguna reoveepuhastite biotiike, vesiviljeluse tiike või basseine. Uue veeseaduse kohaselt iga väikese mõjuga tegevuse jaoks enam veeluba taotlema ei pea, küll aga tuleb sellised väiksema mõjuga tegevused registreerida Keskkonnaametis. Näiteks nõuab registreeringut veekogusse kuni 100 kuupmeetri tahkete ainete paigutamine või maasoojussüsteemi paigaldamine.

Põllumeestele on uue veeseadusega antud väljaspool nitraaditundlikku ala võimalus kõrge väetustarbega kultuuridel ehk maisil ja kõrrelisterohketel heintaimedel kasutada üle 170 kg sõnnikulämmastikku hektaril. Seda aga tingimusel, et põllumees laotab sõnniku hiljemalt 15. augustiks. See võimaldab mineraalväetiste asemel ära kasutada rohkem sõnnikut ning aitab kaasa ka sellele, et sõnnikulaotamist ei jäeta enam nii palju hilissügisele, kui taimed enam toitaineid omastada ei suuda.

Uue seadusega antakse eramajapidamiste reoveepuhastamis- ja kogumissüsteemide nõuete täitmise järelevalve pädevus peale Keskkonnainspektsiooni ka kohalikule omavalitsusele. Eestis on ligikaudu 85 000 kohtkäitlussüsteemi, nende nõuetele vastavuse kontrolli peavad panustama ka kohalikud omavalitsused.

Uuendusena reguleerib veeseadus mereuuringute lubade andmist. Seni lähtuti välisriigi teadlastele mereuuringulubade andmisel ÜRO mereõiguse konventsiooni üldsõnalistest sätetest. Nüüd on aga paika pandud täpsem kord, kuidas mereuuringuloa taotlust menetletakse.  Uuringu käigus kogutud andmeid on Eesti teadusasutustel võimalik kasutada edasises mereseires ja teadustöös. Mereuuringulube hakkab välja andma Keskkonnaministeerium.

Keskkonnavastaste süütegude maksimaalsed karistusmäärad juriidilistele isikutele tõusevad

Lisaks tõstetakse keskkonnavastaste süütegude maksimaalseid karistusmäärasid juriidilistele isikutele. Järelevalvestatistika näitab, et kehtivad trahvimäärad on madalad (näiteks juriidilise isiku praegune maksimaalne karistusmäär vee kaitse ja kasutamise korra või vee erikasutusloa nõuete rikkumise eest on 2 000 eurot) ega motiveeri tegema pingutusi seaduse nõuete järgimiseks.
Juriidilise isiku puhul on uuteks maksimaalseteks karistusmääradeks olenevalt rikkumisest 100 000 kuni 400 000 eurot. Eraisikute maksimaalne trahvimäär jääb sõltuvalt rikkumisest vahemikku 100 kuni 300 trahviühikut. Trahviühiku baassumma paneb paika karistusseadustik, praegu on see 4 eurot.

Veeseaduse eelnõu saadeti Riigikokku juba möödunud aasta mais. Veeseadus jõustub käesoleva aasta 1. oktoobril.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Foto: Photo by Steve Johnson from Pexels

close