Reovee purgimise probleemile otsitakse lahendust

Print Friendly, PDF & Email

Keskkonnaministeerium, Eesti Vee-ettevõtete Liit ning Eesti Linnade ja Valdade Liit otsivad koos lahendust reovee vedamise ja purgimise probleemidele.

Purgimine on reovee tekkekohast väljapumpamine ja selle äravedu ühiskanalisatsiooni purgimiskohta. Purgimiskohtade väär kasutamine, näiteks kanalisatsiooni mittesobivate jäätmete ladustamine ja purgimiskoha ümbruse reostamine, kujutab otsest ohtu keskkonnale. On juhtumeid, kus reovesi on juhitud fekaaliautodest otse selleks mitte ettenähtud kanalisatsioonikaevu või loodusesse. See avaldab negatiivset mõju nii kanalisatsioonisüsteemidele kui keskkonnale tervikuna.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisse ja arendamisse on alates 2000. aastast investeeritud üle miljardi euro Euroopa Liidu, aga ka Eesti riigi, kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete raha. Tänu mahukatele investeeringutele on Eestis tänaseks ühiskanalisatsiooniga ühendatud 83% ja kohtkäitluse lahendusi kasutab 17% elanikkonnast. Kohtkäitluse lahendustest on kõige rohkem levinud reovee kogumismahuti kasutamine. Kogumismahutite kasutamine on õigustatud vaid neis piirkondades, kus käesoleval ajal ühiskanalisatsioon puudub, samuti ajutise lahendusena kuni ühiskanalisatsiooni valmimiseni. Elluviidud veeprojektide tulemusena on tänaseks vajadus reovee purgimiskohtade järele oluliselt vähenenud. Paljud purgimiskohad on suletud.

Praegune olukord ei anna piisavat kindlust, et mõnel pool Eesti ei juhita reovett loodusesse

Veeseaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus tagama kogu tekkiva reovee nõuetekohase puhastuse. Tegelikkuses on aga pilt omavalitsuste lõikes väga erinev. Osades omavalitsustes väljastatakse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja alusel reovee vedajale vedajakaart, vedusid jälgitakse autodele paigaldatud GPS-seadmete abil ning reovee purgimiskohad on piisavad elanikkonna ja ettevõtete vajaduste täitmiseks.

Kuid samal ajal on omavalitsusi, kellel puudub ülevaade reovee kohtkäitluse ja äraveo mahtudest ning reovee äraveo teenust pakkuvatest ettevõtetest. Eelkõige on selle tinginud liiga üldsõnaline reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri või selle puudumine ning puudlik kontroll reovee vedajate üle. Oluline roll on ka vähesel koostööl vee-ettevõtte ja omavalitsuse ametnike vahel.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma on seisukohal, et reovee purgimise teenus peab muutuma läbipaistvamaks. „Kui puhasti keeldub reovee vastuvõtmisest kas selle omaduste või vajaliku mahu puudumise tõttu, siis peaks olema jälgitav, mida reoveega edasi tehti. Võimalus, et auto tühjendati metsa alla või jõkke, tuleb täiesti välistada.“

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul peavad omavalitused oma taristu arendamise kavades enam tähelepanu pöörama nende inimeste reovee nõuetekohasele kokkukogumisele ja puhastamisele, kelle reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. „Juba taristu planeerimisel tuleb arvestada vajalikus mahus purgimiskohtade kavandamisega. Samuti on vaja tõhustada reovee kohtkäitluse aruandlust ning kontrolli,“ ütles Liiv.

Arutelud Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Linnade Liidu ja Keskkonnaministeeriumi vahel jätkuvad septembri teises pooles.

Allikas: Eesti Vee-ettevõtete Liit

Foto: Ivo Kruusamägi / Wikimedia Commons

close