Tuumaenergia võimalik osatähtsus Eesti energeetika arengus

Print Friendly, PDF & Email

Käesoleva aasta alguses kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 ning juunis Riigikogu energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020. Need kaks dokumenti sätestavad riigi energeetika arengusuunad järgmiseks aastakümneks, mõjutades ka järgnevaid aastakümneid. Arengukavades on käsitletud ka tuumaenergeetika potentsiaali Eestis ning näidatud selle valdkonna arengusuunad.

Enne energeetika arengukavade vastuvõtmist kestis ligi aasta huvigruppide ja poliitikute vaheline arutelu peaaegu kõigi energeetikat puudutavate teemade üle. Eriti elavalt vaieldi tuumaenergeetika võimalikkuse üle Eestis. Tänu sellele ei ole tuumaenergeetika Eestis enam tabuteema ning selle otstarbekuse suhtes käib juba arukas vaidlus.

Eesti energeetika on huvitavas seisus. Järgmise kümne aasta jooksul tuleb vananenud elektrijaamad ligi 70% ulatuses välja vahetada ning viia nad vastavusse Euroopa Liidu keskkonnanõuetega, avada tegus elektriturg, luua uusi energiaühendusi, oluliselt suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbe katmisel, muuta energiatarbimine tõhusamaks ning samal ajal tagada katkematu energiavarustus. Kõik see oleks päris keeruline ülesanne mis tahes riigi jaoks.

Elektritootmise valikuid mõjutavad tegurid

Eesti riik peab elektrivarustuse tagamisel arvestama mitut tehtavaid otsuseid mõjutavat sise- ja välistegurit. Kõigepealt tuleb arvesse võtta elektrinõudlust ja suurimat elektritarvet, mida tulevikus rahuldama peab. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste hinnangul suureneb aastaks 2020 elektritarbimine Eestis kuni 11 000 GWh-ni aastas ning maksimaalne tunnikeskmine elektritarbimine ligi 2000 MWni. Selle nõudluse rahuldamiseks oleks vaja piisava võimsusega elektrijaamu, sest vaatamata tugevatele elektriühendustele ei pruugi tipptarbimisaegadel naaberriikides olla vaba elektritootmisvõimsust.

Teine oluline tegur, mida Eesti energiavarustuse korraldamisel tuleb arvesse võtta, on seotud CO2 heitekaubanduse arenguga. Hiljuti vastu võetud uuendatud heitekaubandusdirektiiv (2009/29/EÜ) muudab alates 2013. aastast energia tootmise kõikidest fossiilkütustest tunduvalt kallimaks, mis tähendab, et avatud elektriturul halveneb oluliselt neid põletavate elektrijaamade konkurentsivõime. Sellega seoses on juba praegu paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides hoogu võtnud arutelud uute tuumajaamade ehitamise üle.

Võimaliku tuumajaama ehitamisega seoses on oluline tagada selle käitamiseks vajalikud ressursid, eriti tähtis on pädeva personali olemasolu. Elektritootmisviisi valimisel tuleb arvesse võtta ka sotsiaalset aspekti – tuumajaama pole võimalik ehitada riiki, kus ühiskond on sellele vastu. Eestis on viimase aasta jooksul toimunud oluline nihe oma tuumajaama ehitamise pooldamise suunas, kuigi vastuseisjaid on veel päris palju.

Riigi seisukohast on oluline saavutada elektritootmisel kolm põhieesmärki: tagada pidev energiavarustus (vähendades võimalust mõjutada energiasüsteemi tööd väljastpoolt), leevendada keskkonnamõju (rakendades keskkonnasäästlikke tehnoloogiad) ning tagada mõistlik energiahind (selleks on vaja hästi toimivat energiaturgu). On selge, et need kolm eesmärki on sageli vastandlikud ning ükski energiatootmisviis (ka tuumajaam) ei suuda kõiki kolme tagada.

Tuumajaam peab olema konkurentsivõimeline

Eesti elektrituru avamisega seoses peab tuumajaama puhul arvestama ka regionaalset energiaturgu. Hiljemalt 2013. aasta alguses täielikult avaneval Eesti elektriturul hakkavad konkureerima ka Põhjamaade, Balti riikide ning Venemaa tootjad, seetõttu peab tuumajaama ehitaja arvestama rahvusvahelist turgu ning leidma seal oma niši.

Eesti elektriturg on väga tugevalt seotud naaberriikide elektrisüsteemidega. Avatud elektriturul tähendab see peaaegu piiranguteta konkurentsi. Sellisel turul peavad kõigi turuosaliste võimalused, sh riigi huvid energiavarustuse tagamiseks, olema võrdsed. Suuri ebakõlasid tõotab Balti riikide elektriturule tuua Euroopa Liidu heitekaubandussüsteemi uuendamine 2013. aastal, mis praeguses seisus annaks konkurentsieeliseid väljaspool Euroopa Liitu toodetud elektrile.

Jälgima peab ka elektri tootmise ja tarbimise arenguid naaberriikides. Uute tuumajaamade ehitamine Soome, Venemaale ja võibolla ka Leetu vähendaks oluliselt Eesti tuumajaama konkurentsivõimet. Uute tuumajaamade atraktiivsust vähendab ka praeguse majanduslangusega kaasnev energiatarbimise langus.

Tuumaenergeetika on tulevikulahendus

Eesti tuumajaama üle diskuteerides tuleb arvestada ka ajaperspektiivi: tuumajaama valmimine Eestis on reaalne ajavahemikus 2023–2025, lahendust on aga vaja juba aastaks 2016. Selleks näeb elektrimajanduse arengukava ette investeerimisprogrammi, mille kohaselt koostootmisjaamade võimsust suurendataks 300 MW-ni ning rajataks maismaale kuni 400 MW ning avamerele Estlink 2 valmimisel kuni 500 MW tuuleparke koos neid tasakaalustavate elektrijaamadega. Lisaks olemasolevatele keevkihtkateldele rajataks Ida-Virumaale veel kuni 600 MW keevkihtplokke ning paigaldataks neljale vanale plokile väävli- ja lämmastikuühendite püüdmise seadmed. Põhivõrku tuleb ehitada ka uusi avarii- ja tipukoormus-elektrijaamu.

Tuumajaama ehitamine nõuab riigilt palju eeltööd. Arengukavad näevad ette, et aastaks 2012 peavad Eestis olemas olema juba tuumajaama ehitamiseks vajalikud õigusaktid. Need võiks tinglikult jagada kolmeks: tuumajaamale esitatavad nõuded, tuumajaama ehitamine ja planeerimine (koos asjakohase järelevalvesüsteemiga) ning tuumajaama käitamisega seotud regulatsioon. Peale selle tuleb ette valmistada vajaliku kvalifikatsiooniga inimesi, keda läheb vaja tuumajaama ehitamisel, järelevalvel ja käitamisel. Vaja on ka tuumaohutusega tegelevaid institutsioone. Muret teeb seegi, et tulenevalt elektrituru väiksusest sobiksid Eestile väikese võimsusega (kuni 600 MW) reaktorid, mida maailmas kuigi palju ei toodeta.

Eesti Energia tehtavad tuumajaama võimalike asukohtade uuringud annavad riigile hea lähtekoha edasiste sammude kavandamiseks. Samas tuleb rõhutada, et Eesti ei ole veel teinud kindlat otsust tuumajaam ehitada. Esialgu tehakse eeltööd selleks, et selgeks saada tuumajaama rajamise eeltingimusi. Alles siis, kui vajalikud õigusaktid on olemas, saab Riigikogu võtta vastu otsuse ehitada tuumajaam. Kõik see sõltub suuresti ka turu arengutest.

Artikli autor on EINARI KISEL, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 5/2009 lk 22–23

Foto: Pexels

close