Rannaprügi väheneb Eestis visalt

Print Friendly, PDF & Email

Eesti mererannad on jätkuvalt prügised, vaatamata sellele, et võrreldes 2012. aastaga on rannaprügi kogused seiratavates randades poole võrra vähenenud. Sellisele järeldusele jõudis MTÜ Hoia Eesti Merd, kes 2017.–2018. aastal uuris rannaprügi koguseid ja koostist kümnes Eesti rannas. Kokku on neis mererandades kestnud seire nüüdseks seitse aastat.

2017.–2018. aastal Eestis läbiviidud rannaprügi uuring

2017.–2018. aastal viidi rannaprügi seire läbi kümnes Eesti rannas kokku 60 korral.
Seirealad – kuni 1 km pikkused rannalõigud valiti koostöös Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna asjatundjatega. Uuringualad paiknesid hajutatult Eesti rannajoonel (vt joonist).

Rannaprügi seire Eestis
Rannaprügi seire Eestis. Allikas MTÜ Hoia Eesti Merd

Võrreldes 2014.–2015. aastaga oli prügiesemete hulk seireala 100 meetri kohta aastatel 2017–2018 mõnevõrra vähenenud. Kuid muutust ei saa pidada märkimisväärseks. 2018. aastal oli prügiesemeid 100 m rannalõigu kohta keskmiselt 40.

2017.-2018. a seireperioodil oli rannaprügi hulgas kõige rohkem (66%)  plastprahti. (2014.–2015. aastal moodustas plastpraht rannaprügist 54%.) Klaas- ja keraamikaesemete osakaal oli 11%. Metallesemed moodustasid prügikogusest 9%, vahtpast 6%, puidust esemed 5%, paber ja kartong 4%, sünteetilisest kummist esemed 3%, tekstiil 2%, muust materjalist esemed või identifitseerimatud fragmendid 2% ja orgaanilised jäätmed 2%.

Kõige rohkem vedeles rannas plastist pudelikorke ja kaasi (13,8% rannaprügist) ning toidupakendeid (10,4%).

Võrreldes teiste Läänemere-äärsete piirkondadega on Eesti randades rohkem klaas- ja keraamikaesemeid. Mujal on plastmaterjali kõrval rannaprügis teisel kohal tavaliselt metall.

Rannaprügi kogused ei ole viimasel ajal vähenenud

MTÜ Hoia Eesti Merd programmijuhi Marek Pressi sõnul ei ole rannaprügi kogused viimase viie aasta jooksul olulist vähenenud. Prügi kogused on püsinud suhteliselt stabiilsena. Samas on koostöö kohalike omavalitsustega, mille territooriumil seiret tehakse, aidanud pöörata suuremat tähelepanu randade heakorrale. Nende omavalitsuste randades on jäätmete kogumine paranenud, see on kaasa aidanud rannaprügi koguste mõningasele vähenemisele. Kuna 80% rannaprügist pärineb algselt maismaalt ning satub merre peamiselt jõgede ja sademeveekanalisatsiooni kaudu, tuule abil või jäetakse randa külastajate poolt, aitab korralikult toimiv jäätmemajandus lahendada ka mereprügi probleemi.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul leiti Eesti mereala seisundi hindamisel 2018. aastal, et rannaprügi osas pole meil head keskkonnaseisundit saavutatud. Soome ja Liivi lahe randades on seisund halb ning Läänemere avaosa poole jäävates randades kesine. Võrreldes terve Läänemerega on Eesti seiratud randade prügikogused siiski madalamad. HELCOM-i hinnangul on Läänemere-äärsetes looduslikes olulise inimmõjuta randades keskmiselt 47 prügieset 100 meetri kohta, linnaliste alade randades aga koguni 280 eset 100 meetri kohta.

Andresmaa innustab rannaskäijaid lahkudes kaasa võtma enda tekitatud prahi, mis tuleb viia prügikonteinerisse. „Kes soovib veelgi rohelisemalt käituda, võiks ühineda liikumisega Take 3 for the Sea ning sattudes mere või muu veekogu äärde, võtta sealt lahkudes iga kord endaga kaasa vähemalt kolm leitud prügieset ja viia need prügikasti. Tegelikult saab seda teha ka kampaaniaga liitumata,“ soovitab Andresmaa.

 

Projekti „Merelise prügi seire Eesti rannikualadel“ toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata aruannet pdf-failina 

Keskkonnameedia

Allikas: Keskkonnaministeerium

Foto:Catherine Sheila from Pexels

close