Ookeanide plastireostus suureneb

Print Friendly, PDF & Email

Ookeanide plastireostus on globaalne probleem, millele ei ole senini suudetud tõhusat lahendust leida. Pigem läheb olukord aastatega hullemaks. Plastprahi hulk ookeanides kasvab koos plastide tootmismahtude suurenemisega.

Kui 1950ndatel toodeti aastas 2 miljonit tonni plaste, siis 2015. aastaks oli toodangumaht tõusnud 407 miljoni tonnini. Plastijäätmeid tekkis maailmas 2015. aastal 302 miljonit tonni.

2017. aastal ajakirjas Science Advances avaldatud uurimistöö järgi on 1950ndate algusest kuni 2015. aastani toodetud plaste kokku 8,3 miljardit tonni. Seejuures pool sellest kogusest on toodetud viimase 13 aasta jooksul. 8,3 miljardist tonnist plastijäätmetest on ümber töötatud vaid 9% (0,8 miljardit tonni), põletatud 12% (1 miljard tonni) ja 79% (6,5 miljardit tonni) on ladestatud kas pügilates või jõudnud loodusesse. Kui praegune trend jätkub, on 2050. aastaks prügilates ladestatud ja loodust reostamas 12 miljardit tonni plastprügi.

Plastid ei lagune looduses

Enamik plaste ei biolagune vaid nad muutuvad rabedaks ja pudenevad mikroosadeks (mikroplastideks). Nii jäävad plastid loodust reostama ja loomi ohustama aastasadadeks. Mikroplastid jõuavad söögi ja vee kaudu meie toidulauale. Neid on leitud nii kaladest, söögisoolast kui ka pudeli- ja kraaniveest. Praegu kasutatavad veepuhastustehnoloogiad mikroplaste veest ei eemalda.

World Environment Day 2018. a ülevaates The State of Plastics hinnatakse igaaastast plastireostuse põhjustatud kahju Aasia turismi- ja kalatööstusele ning laevandusele 1,3 miljardi euro suuruseks. Euroopas läheb randade koristamine maksma ca 630 miljonit eurot aastas. Plastireostusest põhjustatud igaastast kahju merede ökosüsteemdele on hinnatud 13 miljardi euro suuruseks.

Kõige suurema osa plastitööstuse toodangust, samuti plastprahist moodustavad pakendid

Kuna enamikku plastpakenditest kasutatakse vaid korra, tekib  plastpakendijäätmeid umbes sama palju kui neid toodetakse. Veebilehe Our Word in Data andmetel toodeti 2015. aastal 146 miljonit tonni plastpakendeid, pakendijäätmeid tekkis samal ajal 141 miljonit tonni. Kõige suurema osa plastitööstuse toodangust (36%) moodustas pakendite tootmine ja ka äravisatud plastprahi seas oli pakendite osakaal kõige suurem (35%). Kõige rohkem plastpakendeid ühe inimese kohta toodetakse Ameerikas, Jaapanis ja Euroopas.

Ühekordselt kasutatavad plastpakendid, kilekotid, palstpudelid ja -pudelikorgid, joogikõrred ja nõud domineerivad ka loodust reostava plastprahi seas.

Plastireostus on kõige suurem Aasias

Aastas jõuab ookeanidesse ligi 13 miljonit tonni plastijäätmeid. Ligi viiendik plastprahist jõuab merre jõgesid pidi, sellest kogusest omakorda 74% uhutakse ookeanidesse maist oktoobrini.  

Ajakirjas Nature Communications 2017. aastal avaldatud artiklis River plastic emissions to the world’s oceans tõdetakse, et 20 ookeane kõige rohkem reostavat jõge asuvad peamiselt Aasias. Need 20 jõge võtavad enda alla vaid 2,2% maailma pindalast, nende valgaladel elab 21% maailma rahvastikust ja nad kannavad ookeanidesse 67% plastprahist.

Ookeane kõige enam reostavate jõgede top 20

Need 20 ookeane kõige rohkem reostavat jõge on: Yangtze (Hiina), Ganges (India, Bangladesh), Xi (Hiina), Huangpu (Hiina), Cross Nigeeria (Kamerun), Brantas (Indoneesia), Amazon (Brasiilia, Peruu, Colombia, Ecuador), Pasig (Filipiinid), Irrawaddy (Myanmar), Solo (Indoneesia), Mekong (Tai, Kambodža, Laos, Hiina, Myanmar, Vietnam), Imo (Nigeeria), Dong (Hiina), Serayu (Indoneesia), Magdalena (Colombia), Tamsui (Taiwan), Zhujiang (Hiina), Hanjiang (Hiina), Progo (Indoneesia) ja Kwa (Ibo Nigeeria).

122 jõe (4% maailma pindalast, 36% rahvastikust) kaudu jõuab ookeanidesse üle 90% plastprahist. Nendest jõgedest 103 asuvad Aasias, 8 Aafrikas, 8 Lõuna- ja Põhja-Ameerikas ning üks Euroopas.

Aasia jõed kannavad ookeanidesse 86% plastprahist. Põhjuseks on suurte plastitööstuste paiknemine jõgede valgalades, suur rahvastikutihedus, tugevad vihmasajud ning vähe arenenud või puuduv jäätmekäitlus. Kõige suuremad ookeanide reostajad on Yangtze jõgi Hiinas (0,33 miljonit tonni plastjäätmeid aastas) ning Indiat ja Bangladeshi läbiv Ganges (0,12 mln tonni plastjäätmeid). Indoneesia jõed kannavad igal aastal ookeanidesse 200 000 tonni plastijäätmeid. Ülejäänud maailma jõgede (Aafrika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika, Euroopa ning Austraalia ja Okeaania) panus ookeanite plastireostusesse on 14%.

Mida on plastireostuse vähendamiseks maailmas ette võetud?

Igal pool päris käed rüpes ei istu. Rwanda ja Keenia valitsused näiteks on keelanud kilekottide tootmise, kasutamise, müügi ja importimise riiki. Kilekottide asemel pakutakse paberkotte ja elanikke kutsutakse kasutama riidest poekotte. Firmadele, kes on valmis tootma keskkonnasõbralikke kotte või investeerima plastide korduskasutusse, pakutakse Rwandas maksusoodustusi. Mõlemas riigis saab kilekottide kasutamise eest kas trahvi või pannakse vangi. New York City on keelanud styrofoam toodete kasutamise, Hiina plastnõud. Kilekottide kasutamisest on loobutud ka näiteks kolmes Tšiili rannikulinnas ja kilekotivabu piirkondi on ka Austraalias. Ka Prantsusmaa on teada andnud, et soovib kilekotid keelata. Euroopas püüab esimeseks kilekotivabaks linnaks saada Lõuna-Soome väikelinn Kerava.

Möödunud aasta jaanuaris võttis Euroopa Liit vastu plastistrateegia, et kaitsta keskkonda plastireostuse eest, vähendada ühekordselt kasutatava plasti tarbimist ja piiratata mikroplasti kavatsuslikku kasutamist. Uue kava järgi peavad 2030. aastaks olema kõik ELi turule lastavad plastpakendid ringlussevõetavad.

Keskkonnameedia

Foto: Yogendra Singh /Pexels

close