Rakveres paigaldatakse Soolikaoja puhastamiseks Eesti esimesed ujuvsaared

Keskkonnaministeeriumi juhitud projekti LIFE IP CleanEST raames katsetatakse Rakveres Soolikaoja ülemjooksul looduslähedasi tervendusmeetmeid, paigaldades sinna juuni alguses Eestis esimesed omataolised ujuvsaared.

Ujuvsaared paigaldatakse Soolikaoja põhjasetete ohtlike ainete sisalduste vähendamiseks ning pinnavee kvaliteedi parendamiseks. Rakvere linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Riin Sikka sõnul näitavad LIFE IP CleanEST projekti uurimistulemused, et Soolikaoja on halvas seisundis. „See on põhjustatud kõrgest nitraatide sisaldusest, mis on iseloomulik piirkonna põhjaveele. Samuti leidub Soolikaojas mitmeid teisi saasteaineid,“ ütles Sikka.

Uurimisgrupi juhi, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse peaspetsialist Vallo Kõrgmaa ettepanekul otsustati Soolikaoja põhjasetete ohtlike ainete sisalduste vähendamiseks ning pinnavee kvaliteedi parendamiseks kasutada fütoremediatisooni võtteid ehk taimtervendamist.„Kasutame rohetaimi ja nendega seonduvaid mikroorganisme, et vees olevad kahjulikud saasteained lagundada ja kahjutuks teha,“ selgitas Kõrgmaa. Kolmele paistiigile rajatavad ujuvsaared tehakse kergest ujuvmaterjalist, need hulbivad vabalt veepinnal ning tõusevad ja laskuvad veetaseme muutudes.

Tõhusad, odavad ja ilusad

„Ujuvsaarte kasutamise idee lähtus eelkõige tõigast, et Soolikoja on linna vahel mitmes kohas ümber kujundatud paisjärvedeks, mis on sobilikud tehnoloogia kasutamiseks,“ põhjendas Kõrgmaa valituks osutunud lahendust. „Teisteks olulisteks argumentideks oli, et lahendus on suhteliselt odav ning töötab passiivselt. Boonuseks on veel, et saared pakuvad uusi elupaiku vee-elustikule ja pesitsuspaiku lindudele,“ lisas ta.

Saartele istutaud taimed tagavad saasteainete tõhusa eemaldamise veekogust, aga pakuvad ka silmailu, mis oli linnakeskkonda arvestades eesmärk omaette. Lisaks elurikkust soodustava elupaiga loomisele need ka varjutavad vett, mis aitab reguleerida vee temperatuuri ja piirata päikesevalguse hulka vetikate vohamise takistamiseks. Kirikuaia pargi tiiki paigaldatakse kolm ujuvsaart ning tiikide vahelisse kanalisse hakkpuidufilter. Supeluse pargi tiik saab viis ujuvsaart ja Allika pargi paistiigile paigaldatakse kolm ujuvsaart. Kokku on kavas rajada Rakvere linna tiikidele 11 ujuvsaart kogupindalaga 102 ruutmeetrit.

Ujuvsaartele istutatavate taimede osas tehakse valik selliste seast, mis armastavad vett ja tarbivad juurte abil veest saasteaineid. Sellised taimed on näiteks villpea, hundinui ja erinevad iirised.

Nitraatide sisalduse vähendamiseks paigaldatakse Kirikuaia pargi tiikide vahelisse kanali põhja hakkpuitu sisaldavad kotid. Kirikuaia pargi tiikidele paigaldatakse ka automaatseirejaam, mille eesmärk on saasteainete ja erinevate vee omaduste mõõtmine, et jälgida ujuvsaarte ja nitraadifiltri efektiivsust ja mõju veekogule.

Ujuvsaared võivad saada Rakvere tõmbenumbriks

„Ujuvsaared  peaksid tulema igati kaunid, kui arvestada seda taimede liigirikkust, mis saartele istutatakse,“ ütles Rakvere abilinnapea Andres Jaadla. „Tegu on kahlemata Rakvere ühe sellesuvise keskkonnalase tõmbeprojektiga, mis toob linna palju huvilisi,“ lisas ta. „Mul on hea meel, et LIFE IP CleanEST projekti nõupidamistel on spetsialistid välja pakkunud uudsed  ja linnaruumi sobivad lahendused. Eriti tänuväärt töö on teinud Vallo Kõrgmaa, kelle ideedele tuginedes ujuvsaarte lahendused ellu viiaksegi,“ kinnitas Jaadla. Ujuvsaarte raamid valmistatakse kohapeal valmis 4. juunil ja pannakse tühjadena nädalavahetuseks ujuma. Seejärel hakatakse uuel nädalal taimi istutama.

Kuusnurkse või ristküliku kujulised ujuvsaared ehitatakse 110 mm PEM torudest. Toruühendused tehakse põlvedega. Saare põhjaks kasutatakse kala- või geovõrku, mis kinnitatakse torudest moodustatud serva külge. Taimede kindlustamiseks ja kasvupinnase loomiseks pannakse võrgule kookosmatt ja kivivill. Taimed istutatakse kivivilla sisse, nii et juurestik ulatuks vette. Kuna taimemassi kaalu prognoosida on keeruline, toetatakse läbivajumise ennetamiseks saare keskosa tühjade, otsast suletud 110 mm läbimõõduga kanalisatsioonitorudega või tühjade PE või PP kanistrite abil.

Soolikaoja on halva ökoloogilise seisundiga 7,5 kilomeetri ulatuses tugevasti muudetud veekogum. Selle valgala on 122,1 ruutkilomeetrit. Uuringuga tuvastati Soolikaoja reostuskoormus ning töötatakse välja reostuse vähendamise meetmed. Koostamisel on ka projekt oja tagasijuhtimiseks looduslikku sängi alamjooksul.

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel toimuva Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamise projekt LIFE IP CleanEST katab kokku 240 000 hektarit, hõlmates ühtekokku 574 km ulatuses vooluveekogusid ja ligi 160 000 hektarit rannikuveekogusid.

2019. aastal alanud projekt kestab kümme aastat ja selle kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. Euroopa Komisjon rahastab projekti 60 protsendi ulatuses, Eesti 40 protsendiline omaosalus rahastatakse SA KIK ja riigieelarve kaudu.

Projekti tegemistel saab silma peal hoida projekti kodulehel ja Facebooki lehel.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Foto: Wikimedia Commons CC-BY-SA-2.5