Praxise uuring näeb Ida-Virumaa majanduse arendamisel ühe suunana rohetehnoloogiat

Print Friendly, PDF & Email

Mõttekoda Praxise värskelt valminud uuring paneb rõhku tööstuse toetamisele ja eri valdkondade, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arendamisele Ida-Virumaal. Tuleviku teemadena nähakse rohetehnoloogiat ja taastuvenergiat, samuti keskendumist turismi-, kultuuri-, sotsiaal- ja tervisevaldkondadele.

Euroopa Liidu, aga ka Eesti regulatsioonid ja otsused kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks võivad oluliselt mõjutada Ida-Virumaa põlevkiviettevõtete käekäiku ning kogu piirkonna tulevikku. „Uuringust selguv toetab ette võetud eesmärke ning liigume muutustele vastu perspektiivikalt,“ kinnitas riigihalduse minister Anneli Ott. „Ida-Virumaal on fookus seatud tööstuse ümber korraldamisele ja sellega kaasnevatele uutele võimalustele, et tulevikus oleks piirkonnas nii kõrgepalgalisi töökohti kui ka tagatud kaasaegne ja elamisväärne elukeskkond.“

Uuringu tulemused tähtsustavad töötleva tööstuse toetamist, nii uute ettevõtete rajamise kui olemasolevate arendamise näol, mida toetaks IKT valdkonna edendamine. Praxise analüütiku Aleksandr Michelsoni hinnangul on siin abiks pikaajalised jätkusuutlikud programmid ning ettevõtete teadmiste ja kompetentside kasvatamine muudatuste juhtimiseks.

Michelson sõnul näitas välispraktika analüüs, et Ida-Virumaaga sarnaste piirkondade majanduse ja tööturu ümberstruktureerimisel on eelkõige oluline kiiresti mitmekesistada kohalikku majandust. “Majandusarengu perspektiivist võib see vähendada riske, kuna ühte lihtsat üleminekulahendust ei eksisteeri“, sõnas ta. Uuringust tulenes, et Ida-Virumaa majanduse ja tööturu edukamaks kohanemiseks põlevkivitööstuse vähenemisega on vaja tagada piirkonna laiapõhjalisem ja kestlik areng. Uute suundadena nähakse majanduses rohetehnoloogiat ja taastuvenergiat. Samuti vajavad tähelepanu ringmajandusharud ja turismisektor, aga ka kultuurivaldkond ja loomemajandus. „Ent majanduse kõrval ei saa unustada ka sotsiaal-, tervise- ja keskkonnaprobleeme,“ nentis Michelson. „Põlevkivisektori sulgemine tähendaks muutusi vähemalt 8000 inimese sissetulekus, kellest ligi 2800 vajaks täiend- ja ümberõpet.“

Praxis kaardistas Ida-Virumaa põlevkivitööstuse hetkeolukorda ja selle kahanemisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning esitas ettepanekud piirkonna majanduse ja tööturu eesseisvate muutustega kohanemist toetavate tegevuste väljatöötamiseks.

Uuringu tellis Rahandusministeerium, kes näeb selles olulist tuge Ida-Virumaa süsinikuneutraalsemale majandusele üleminekut toetavate meetmete väljatöötamisel ja elluviimisel. Eesmärk on, et üleminek süsinikumahukalt põlevkivitööstuselt kujuneks Ida-Virumaa jaoks võimalikult valutuks ning uusi võimalusi loovaks.

Allikas: Praxis

Foto: Viru Keemia Grupp / Wikimedia Commons CC BY-SA4.0

close