Plastprügi saab koospürolüüsida kütteõliks

Print Friendly, PDF & Email

TalTechi Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse laborikatsed näitasid, et plastprügi on võimalik koos põlevkivitööstuse kõrvalsaadustega koospürolüüsida kütteõliks.

Kui kasutada plastprügi põlevkiviõli tootmises tuntud õhukindlal kuumutamisel ehk pürolüüsis, siis saadakse kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega kütteõli.

„Eestis kogutakse aastas plastijäätmeid umbes 20 000 tonni ning need suunatakse kas ladestamisele, jäätmekütusena põletusse või taaskasutuse kaudu tagasi ringlusesse. Täna suurem osa plastist põletatakse, sest nii teha on odavam. Plastijäätmetest võetakse taas ringlusesse keskmiselt 16%,“ selgitas lahenduse otsimise vajadust TalTechi Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu.

Uudse lahendusena rakendatav pürolüüs on orgaanilist ainet sisaldava materjali kuumutamine õhu juurdepääsuta, mille tulemusel tekivad õli, gaas ja tahke jääk. Koospürolüüs on materjali õhu juurdepääsuta kuumutamine, kui lisatakse rohkem kui üks komponent.

Kompetentsikeskuse laboris tehtud uuringud näitasid, et koospürolüüsis võib plastijäätmete osakaal olla kuni 80% pürolüüsitava segu massist. Anorgaanilise materjalina kasutatakse koospürolüüsis silikaatkivimina liiva, karbonaatkivimina põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet ja tuhana põlevkivitööstuses tekkivat elektri- või õlitootmise jääktuhka.

Plastijäätmete koospürolüüsi saab rakendada väikesemahulises tootmisettevõttes väikese võimsuse ja lihtsa ehitusega pürolüüsiseadmes, mis koosneb perioodiliselt kuumutatavast pürolüüsireaktorist, tekkiva aurugaasi segu kondensatsioonisüsteemist ja sellest eralduva gaasi utiliseerimise seadmest.

Riisalu sõnul on oluline, et lähtematerjal võib sisaldada nii orgaanilist, kui anorgaanilist komponenti. Seega pole plastijäätmete eelnev pesemine vajalik. Tööstuslikuks rakendamiseks tuleks lahendada tema sõnul veel mõned tehnoloogilised probleemid nagu ühtlane kuumutamise kiirus ning materjali segamine protsessi käigus. „Esimesed sammud plastijäätmete ümbertöötamiseks on astutud,“ märkis Riisalu.

Põlevkivi kompetentsikeskusega koostööd tegeva Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et sellest võiks saada suurepärane lahendus maailma reostavale plastiprobleemile. „Aeg näitab, kas me selleni ka jõuame. Lahendused saavad tulla ainult koostöös teadlastega ning riik saab mõelda, kuidas selliseid innovatiivseid algatusi toetada,” ütles Sutter.

TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskus taotles koospürolüüsi lahendusele „Plastijäätmete koospürolüüsi meetod“ kasuliku mudeli tunnistuse (EE 01468 UI). Kasulik mudel avaldati Eesti Kasuliku Mudeli Lehe juulikuu numbris 7/2019

Allikas: TTÜ

Foto: Magda Ehlers from Pexels

close