Eesti pinnase radooniriski kaart
Eesti Geoloogiateenistuses on valminud Eesti pinnase radooniriski kaart, mis koondab endas Eesti Geoloogiateenistuse ja Eesti Geoloogiakeskuse poolt pea kahe aastakümne jooksul Eesti pinnases tehtud radooniuuringute andmeid.
Huvi Eesti pinnase radooniriski kaardi vastu on aastate jooksul kasvanud. Üheks põhjuseks on inimeste senisest energiasäästlikum ehitusviis. Kuid oma roll on ka 2018. aastal Eesti poolt üle võetud EL liidu direktiivis Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel (30.07.2018 nr 28).
Radooniriski kaardi koostamisel kasutati rohkem kui 3000 väliuuringupunkti andmeid üle Eesti. Andmed on kogutud viimase seitsmeteistkümne aasta jooksul Eesti Geoloogiakeskuse ja praeguse Eesti Geoloogiateenistuse poolt läbi viidud radoonimõõtmiste käigus. Ligikaudu pooled mõõtmistest on tehtud Keskkonnaministeeriumi, SA KIK ja omavalitsuste tellimusel ning rahastamisel. Pooltel juhtudel on tellijad ja rahastajad olnud hoonete ehitajad.
Radoonikaardi avalikustamisel on järgitud Eestis üldtunnustatud põhimõtet, et radooniuuringute tulemused avalikustatakse üldistatult. Seega ei kuvata radooniriski kaardil uuringupunktide täpseid asukohti. Suur andmehulk võimaldab tulemusi interpoleerida ning kuvada kaardil erineva radooniriskiga alasid. Interpoleeritud kaarti kuvatakse kuni mõõtkavani 1:300 000. Kaarti on plaanis uuendada sedamööda, kuidas lisandub juurde uusi andmeid.
Radooniriskiga alad
Eestis jääb pinnaseõhus mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piiridesse, kuid kohati võib see ületada 500 kBq/m³ piiri. Et radoonisisaldus majade siseõhus ei ületaks paljudes Euroopa Liidu riikides tunnustatud viitetaset 200 Bq/m³, peaks radoonisisaldus pinnaseõhus olema väiksem kui 50 kBq/m³.
Põhja-Eestis, kohati ka Kesk-Eestis ja Tartumaal on suuri alasid, kus pinnase radoonisisaldus ületab 50 000 Bq/m³ piiri mitmeid kordi. Põhja-Eesti klindil paljanduvad diktüoneemakilt ja oobolusliivakivi (fosforiit) on Harjumaa pinnase uraanisisalduse olulisemad allikad. Kõrge radoonitase Lõuna-Eesti pinnases on seotud graniidirikka moreeni levialaga.
Eesti pinnase radooniriski kaarti on plaanis uuendada vastavalt uute andmete olulisele lisandumisele, kuid mitte harvemini kui kord aastas. Peale otselingi on pinnase radooniriski kaart leitav ka läbi EGT kaardirakenduste portaali.
Lühitutvustus kaardirakenduse kõrval annab põgusa ülevate radoonist, selle levikust ja mõõtmisest ning suunab tõsisemad huvilised Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase juurde.
Allikas: Geoloogiateenistus
Foto: Ilme Parik / Wikimedia CommonsCC BY-SA 3.0
