Parlament esitas roheleppe rahastamise ettepaneku

Print Friendly, PDF & Email

Euroopa parlament esitas 13. novembril ettepaneku kestliku ja CO2-neutraalse majandustegevuse rahastamiseks. Parlament on seisukohal, et Euroopa roheleppe investeerimiskava peab tagama ülemineku jätkusuutlikule majandustegevusele, mis hõlmab liikmesriikide vaheliste erinevuste vähendamist, toetab konkurentsivõimet ning loob kestlikke ja kvaliteetseid töökohti.

Parlament võttis 471 poolthäälega vastu Euroopa roheleppe investeerimiskava ja leppe rahastamist käsitleva resolutsiooni. Vastu oli 134 ja erapooletuks jäi 83 parlamendiliiget.

Investeerimise põhimõtted

Parlament rõhutas, et avaliku sektori investeeringud peavad vältima olulise kahju tekitamist. Nende investeeringute hindamiseks nõuab parlament ühtlustatud kestlikkusnäitajaid ja meetodeid.

Parlament väljendas resolutsioonis heameelt selle üle, et nii ELi majanduse taastekava kui ka riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad aitavad Euroopa Liidul liikuda kliimaneutraalsuse 2050. aasta eesmärgi poole, täita 2030. aastaks seatud vahe-eesmärke ja tagada üleminek kliimaneutraalsele ringmajandusele.

Parlament nõuab, et järk-järgult lõpetataks avaliku ja erasektori investeeringud kahjulikku ja keskkonda saastavasse majandustegevusse, kui on olemas majanduslikult otstarbekad alternatiivid. Samal ajal peab liikmesriikidele jääma õigus otsustada endale sobiliku energiaallikate jaotuse üle. Parlament rõhutab, et üleminekul kliimaneutraalsusele tuleb tagada ELi ettevõtete konkurentsivõime, eriti olukordades, kus on kolmandate riikide ebavõrdse konkurentsi oht.

Euroopa roheleppe investeerimiskava rahastamine

ELi majandusprognoosid on koroonakriisi tõttu negatiivsed. Seetõttu ei ole parlament kindel, et Euroopa roheleppe investeerimiskava suudab kaasata 2030. aastaks triljon eurot ja tahab teada, kuidas saab uus ELi pikaajaline eelarve aidata kaasa investeerimiskava eesmärkide saavutamisele. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõpus võib tekkida roheliste investeeringute puudujääk, seepärast nõuab parlament selget tegevuskava, mis paneks paika, kuidas võimalikku puudujääki avaliku ja erasektori investeeringute abil kõrvaldada.

Euroopa Investeerimispank (EIB) ühtlustab oma finantseerimistegevuse Pariisi kokkuleppe põhimõtete ja eesmärkidega 2020. aasta lõpuks. Aastatel 2021–2030 investeerib EIB 1 triljon eurot kliimameetmetesse ja keskkonnasäästlikkusse. Euroopa parlament kiitis heaks Euroopa investeerimispanga otsuse suunata 2025. aastast alates 50% vahenditest kliimameetmetele ja keskkonnasäästlikkusele.

Keskkonnameedia

Foto: Kervin Edward Lara from Pexels

close