Päikesepaneelide koostöö õhk-vesi soojuspumbaga

Print Friendly, PDF & Email

Energiakandjate kallinemine sunnib tahes-tahtmata mõtlema kütmisviiside mitmekesistamisele. Üks võimalus on anda eramusse soojust päikesepaneelide ja soojuspumpade koostöös.

Päikeseenergiaga saab katta umbes poole eramu aastasest kütte- ja sooja vee vajadusest

Soomes tehtud uuringute põhjal võib väita, et päikeseenergial toimivad küttesüsteemid võivad meie laiuskraadil katta umbes poole eramaja kütte- ja sooja vee aastavajadusest. Hoitakse kokku fossiilkütuseid ja elektrienergiat ning aidatakse elukeskkonda puhtamana hoida.

Päikesekiirguse intensiivsus ja kestus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aasta- ja kellaajast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadil peab päikesekütet kombineerima muude kütmisviisidega, sest päikesekiirgusressursist aastase kütte- ja sooja tarbevee vajaduse rahuldamiseks ei piisa. Meil langeb päikesekiirgusenergiat keskmiselt 1100–1200 kWh ruutmeetrile aastas, sellest ligi 80 % märtsist oktoobrini (juulis ca 200 ning jaanuaris ca 9 kWh/m² ). Päikesepaneelide abil on võimalik katta 20–60 % eramu aastasest soojusvajadusest.

OÜ Fulder impordib ja paigaldab lameda absorbeeriva pinnaga päikesepaneele (Flat), mille 2 m² suurune absorber on valmistatud Bluetec-pinnakattega vaskplekist. 95 % paneelile langevast päikesekiirgusest absobeerub ja 4 % peegeldub paneelilt tagasi. Kasutegur sõltub paneeli suunast ilmakaarte suhtes ning kaldenurgast. Päikesepaneeli soodsaimaks orientatsiooniks loetakse lõunasuunda ning selle kaldenurk peaks võrduma asupaiga laiuskraadiga. Kui päikesesoojust soovitakse saada peamiselt suvekuudel, siis peab kaldenurk olema asukoha laiuskraad miinus 100 , kui aga kevad-sügisperioodil, siis laiuskraad pluss 100.

Õhk-vesi-soojuspumbad võtavad soojuse välisõhust ning soojakandja (freoon) annab selle üle kütte- ja tarbeveele. Meie pakutavatel õhk-vesi-soojuspumpadel (9 kW ja 16 kW) on välisseade, mis ühendatakse otse akumulatsioonipaagis oleva soojusvahetiga, seega ei ole pumba ja paagi vahele vaja välist soojusvahetit. Tänu sellele on seadme kasutegur suurem, sest kütte- ja tarbevett soojendatakse otse akumulatsioonipaagis.

Päikeseküttesüsteemile saab panna õhk-vesi soojuspumbaga ühise akumulatsioonipaagi
Päikesepaneelide koostöö õhk-vesi soojuspumbaga
Akumulatsioonipaagiga on ühendatud õhk-vesisoojuspump, päikesepaneelid ja 6 kW-ne elektritenn. Foto: Toivo Kabanen

Ka päikeseküttesüsteemis peab kindlasti olema sooja vett hoidev akumulatsioonipaak. Meie pakume õhk-vesi-soojuspumbaga ühist paaki, millesse on sisse ehitatud päikesepaneelide ja soojuspumba soojust tarbeveele siirdavad soojusvahetid. Paagiga on võimalik ühendada ka kaht elektrilist küttekeha (kumbki 6 kW) või mõnd muud kütteallikat (nt olemasolevat kütteõli- või maagaasikatelt). Põhiliselt kasutatakse 320- ja 500-liitrise mahuga paake, ent tellida saab ka suuremaid (750, 1000 või 1500 liitrit).

Et ühe päikesepaneeli toodetava soojuse salvestamiseks on vaja umbes 125-liitrist mahutit, saab 500-liitrisega ühendada neli paneeli. Kogu päikeseküttesüsteemi juhitakse automaatse juhtploki kaudu. Kombineeritud küttesüsteem, mis võimaldab soojusenergiat toota päikesepaneelide ja soojuspumba koostöös, on väga tõhus ning võimaldab Eestis katta 20–60 % eramu aastasest soojusenergiavajadusest.

Artikli autor on TOIVO KABANEN, Ph.D., Fulder OÜ

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 4/2010, lk 26

Foto: Wikimedia Commons

close