Eesti ühineb merevee mikroplastireostuse uuringutega
Eesti ühendab üheteistkümne Euroopa riigiga jõud, et läbi viia mere mikroplastireostuse uuringud. Eesmärk on välja selgitada, kust ja kuidas mikroplast merre satub, kui levinud see on ning mil viisil mikroplastid merekeskkonda mõjutavad.
„Me ei tea praegu väga täpselt, kui laialdaselt mered plastiosakestega reostunud on, kuid juba esialgsed uuringud annavad põhjust muretsemiseks,“ märkis keskkonnaminister Siim Kiisler. „Just seepärast ongi oluline, et Eesti ühineks rahvusvahelise uuringuga.“
Keskkonnaministeeriumi teadusnõuniku Katarina Viigi sõnul võib mikroplast merre või siseveekogudesse sattudes põhjustada vee-elustiku lämbumist, nende organite ummistusi ja muid vigastusi. Välistatud pole ka mikroplasti alla neelanud kalade jõudmine inimese toidulauale.
Eesti randades ja sadamaaladel vedeleb plastprügi, millest ülekaalukalt suure osa moodustavad pakendid ja ühekordsed nõud. Läänemere merekeskkonnakaitse komisjoni HELCOM andmetel avaneb sarnane pilt kõigis Läänemere randades. Plast võib püsida keskkonnas pikka aega ja laguneda murettekitavaks mikroplastiks. Viimast toodetakse ja lisatakse toodetesse ka tahtlikult.
Plastireostuse vähendamiseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku keelustada kõik ühekordselt tarvitatavad plasttooted, millel on olemas keskkonnasõbralikum alternatiiv. Praegu on keelatavate toodete nimekirjas plastist meigieemalduspadjad, ühekordsed söögiriistad, ühekordsed taldrikud, kõrred, joogisegajad ja õhupallide külge kinnitatavad plastist pulgad. Plaanis on keelata ka ühekordsed plastist joogitopsid, välja arvatud juhul, kui topsi kaas on kinnitatud topsi külge. Tallinnas on avalikel üritustel keelatud kasutada plastist ühekordseid joogitopse alates 2019. aastast.
Merevee mikroplastireostuse uuringud
Eestis hakati mere ülemistes kihtides leiduva mikroplasti koguste hindamiseks esimesi uuringuid tegema 2016. aastal. Tänavu käivitas TalTechi meresüsteemide instituut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetusel lisauuringud mikroprügi koguste ja iseloomu väljaselgitamiseks.
Et saada suuremat selgust just mikroplastireostusest ja hakata välja töötama lahendusi selle vähendamiseks, korraldab rahvusvaheline ühisalgatus Ookean riikidevaheliste uurimisprojektide konkursi. Ühisalgatusse kuuluvad Belgia, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Island, Iirimaa, Itaalia, Malta, Norra, Portugal, Hispaania ja Rootsi, Konkursi eelarve on ligi 9,2 mln eurot. Eesti panustab omalt poolt 200 000 eurot, mille panevad välja Keskkonnaministeerium ja Eesti Teadusagentuur.
Konkursile võib esitada projekte, milles osalevad vähemalt kolme liikmesriigi esindajad. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 28. veebruaril 2019. Uuringukutse leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
Soome algatusega Ookean ühinenud pole, kuid probleemiga tegeldakse sealgi. Näiteks on soomlased välja pakkunud idee kasutada mereplasti lagundamiseks mikroobe. Praegu on väljatöötamisel spetsiaalsed mobiilsed konteinerid, mida saab paigutada randadesse või laevadele. Nendes konteinerites lagundavad mikroobid plastijäätmed väärtuslikeks toodeteks, näiteks kütuseks ja kemikaalideks.
Keskkonnameedia
