Küttegaasiseadmetele kehtestatakse korralise kontrolli kohustus

Print Friendly, PDF & Email

Majandus- ja taristuminister allkirjastas gaasimääruse muudatuse, millega muuhulgas kehtestatakse küttegaasiseadmetele korralise kontrolli kohustus iga nelja aasta tagant. Määruse eesmärk on vähendada viimasel ajal sagenenud gaasiseadmetega seotud õnnetuste arvu.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on täna paraku tuhandetes 1970–1990ndatel ehitatud gaasiküttega kortermajades gaasiveesoojendid. Nende turvalisuse ja töökindluse kohta puuduvad ajakohased andmed. Paljud korterelamud on rekonstrueeritud, inimesed on oma kodudes remonti teinud, kuid sageli pole meeles peetud, et gaasiseade vajab töötamiseks piisavalt õhku. Seetõttu on juhtunud ka varasemast rohkem õnnetusi.

Kehtima hakkava gaasimääruse muudatuse kohaselt tuleb gaasipaigaldistele teha audit üksnes enne selle esmakordset kasutusele võtmist ja pärast ümberehitamist. Elamutes paiknevatele küttegaasiseadmetele kehtestatakse korralise kontrolli kohustus iga 4 aasta tagant. Kontrollida tuleb kodudes kütmiseks ja vee soojendamiseks kasutatavaid gaasipaigaldisi. Korralist kontrolli tohib läbi viia ainult vastavat eripädevust omav isik, kellel on majandustegevuse registris vastav registreering. Ka kodudes paiknevate gaasiseadmete ümberehitamise korral tuleb kaasata selleks pädevad isikud.

Gaasiseadmete korrashoiu ja ohutuse tagamise eest vastutab alati paigaldise omanik või kasutaja. Korterisiseste seadmete puhul on selleks korteriomanik, ühiskasutuses olevate torustike ja seadmete puhul vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Gaasiseadmete paigaldamisel ning hooldamisel tuleb peale õigusaktidele järgida ka seadme kasutusjuhendit ning selles välja toodud hoolduse sagedust.

Alates 2018. aastast on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on selliseks seadmeks gaasil töötav veesoojendi või katel. Aastatel 2017–2018 on küttegaasiseadmetega juhtunud 25 õnnetust, mille põhjuseks on olnud vingugaas ning inimene on hukkunud või pöördunud haiglasse. Vingugaas on lõhnatu ja värvitu ning seda aitab tuvastada ainult vingugaasiandur. Igapäevaelus on sagedaseim vingugaasi tekitaja liiga vara suletud ahjusiiber või halva tõmbega gaasiseade

Majandus- ja taristuministri määruse muudatused „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ rakenduvad hiljemalt novembrist.

Allikad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

Foto: Dmitry Korobeinikov / Wikimedia Commons, CC-BY-SA 3.0

close