Kilekotivaba Kerava – esimene Euroopas
Helsingist 30 km kaugusel asuv ca 36 000 elanikuga väikelinn Kerava otsustas eelmise aasta lõpus loobuda kilekottide kasutamisest. Kui soov ellu viiakse, saab Keravast esimene kilekotivaba linn Euroopas.
Soomes kasutatakse aastas üle 300 miljoni kilekoti ja sellele kogusele veel lisaks ligi 900 miljonit õhukest kilekotti. Pärast kasutamist osa kilekottidest põletatakse, ülejäänud ladestatakse koos segajäätmetega prügilates. Looduses kilekotid ei lagune. Kilekotiuputusele ei paku lahendust ka ühekordselt kasutatavad õhukesed biolagunevad kotid, mis tegelikult täielikult ei biolagune. Seetõttu jõuavad ka nende biolagunevate kottide osakesed loodusesse ja vette.
Mõttele muuta kodulinn Kerava kilekotivabaks tuli keemiadoktor Mari Granström. Möödunud aasta kevadel võitis Granström oma ideega Kilekotivaba Kerava (Muovipussiton Kerava) linna korraldatud innovatsioonikonkursi ja teenis seal projektile 1000 euro suuruse toetuse ja rohelise tule idee elluviimiseks.
Kilekotivaba Kerava projektiga soovitakse kaasata kogu linna kogukond
Kilekotivaba Kerava projekti raames sai iga linna majapidamine Soome firma Paptic Oy puukiust valmistatud koti. Tegemist ei ole tavalise ühekordse paberkotiga. Puukiust kott on tugevam ja seda saab kasutada korduvalt.
Lisaks korraldatakse linnaelanikele kord kuus tasuta töötubasid, kus üheskoos õmmeldakse poekotte vanadest reklaamkangastest ja muudest korduskasutatavatest materjalidest. Igaüks võib ka ise kanga kaasa võtta. Töötubades saab üleliigsed kotid ära anda või neid teistega vahetada.
Tänaseks on projektiga liitunud mitmed Eestiski tuntud ühingud ja ettevõtted, nende seas WWF Suomi, HOK-Elanto (Prisma, Alepa, Rosso, Emotion), Kesko ja Alko. Täiesti kilekotivabad poed on Alko ja Kalevantori K-market. Kauplused pakuvad klientidele kilekottide asemele ka muid variante. Näiteks kui endal pole kotti kaasas, saab selle kaupluse kotiringluspunktist kaasa laenata ja hiljem (koos kõigi mittevajalike kottidega) tagastada.
Kerava on seadnud eesmärgi vähendada kilekottide kasutamist 2019. aastal poole võrra eelmise aastaga võrreldes.
Euroopas on Kerava praegu ainus, linn, kes püüab saada kilekotivabaks. Maailmas on kilekottide kasutamisest loobutud näiteks kolmes Tšiili rannikulinnas ja kilekotivabu piirkondi on ka Austraalias. Prantsusmaa on küll teada andnud, et soovib keelata kilekotid, kuid kuidas plaan ellu kavatsetakse viia, on esialgu veel selgusetu.
Keskkonnameedia
Foto: freestocks.org / Pexels
