Nõudepõhine transport kogub populaarsust

Print Friendly, PDF & Email

Nõudepõhine transport muutub maailmas üha enam populaarsemaks. Et saada ülevaade nõudepõhise transpordi arendamist takistavatest ja hõlbustavatest teguritest, uuris Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus nõudepõhise transpordi kogemusi Põhjamaades ja Baltikumis. Uuring viid läbi rahvusvahelise projekti RESPONSE raames.

Uuringust selgus, et eelkõige mõjutavad nõudepõhise transpordi arenguvõimalusi andmete ja tarkvaraga seotud küsimused, aga ka turg ning hankeskeemid.

Nõudepõhine transport (inglise keeles demand-responsive transport ehk DRT) on nõudlusele reageeriv transport, mis on paindlik ja kohandub konkreetsete kasutajarühmade vajadustele. Nõudepõhise transpordi kasutamine võimaldab hõreda ühistransporditeenusega piirkonnas vastavalt soovile transpordi tellida, kasutades selleks äppi või broneerides teenuse telefoni teel.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ekspert Kerli Kirsimaa märkis, et nõudepõhine transport peaks aitama lahendada küllaltki tavapärast olukorda, kus transpordifirma või omavalitsus hoiab liikluses väheseid busse, mis sõidavad tühjalt, sest kasutajaid on vähe või ajad reisijatele ei sobi. Riikides, kus nõudepõhine transport on juurdunud, on seda kasutatud eelkõige reisijate puhul, kellel on piiratud juurdepääs ühistranspordile või isiklikule sõidukile. Siia hulka kuuluvad ka haavatavamad reisijagrupid nagu vanurid või puuetega inimesed.

Tänapäeval kogub nõudepõhine transpordikorraldus üha enam populaarsust alternatiivina tavapärasele ühistranspordile, kuna on kuluefektiivne ning võimaldab katta suuri alasid, eelkõige maapiirkondades.

SEI Tallinna uuringust järeldub, et nõudepõhine transport on hästi käima läinud Põhjamaades, eriti Taanis, kus teenuse arendamisega on tegeldud juba 20 aastat. Eestis on teenuse arendamine algusjärgus, katsetamisel on esimesed näited eelkõige sotsiaaltransporditeenuste näol Sotsiaalministeeriumi vedamisel Saaremaal, Pärnus ja Kagu-Eestis, ühendamaks sotsiaaltransporti ühistranspordiga. Samas on näiteks Leedus kogu nõudepõhise transpordi kontseptsioon veel suhteliselt tundmatu. Takerdutakse eelkõige otsusetegijate ja poliitikute vähesele teadlikkusele antud vallas.

Nõudepõhise transpordi arengut takistavad tegurid

Siiski on erineval määral arenguruumi kõikidel uuringus vaadeldud riikidel, eelkõige andmete ning tarkvaraga seotud valdkondades. Sinna alla käivad näiteks potentsiaalsete teenusekasutajate andmete kättesaadavus, nõudepõhise transporditeenuse tellimiseks vajaliku tarkvara arendamisega seotud kulud, andmete kvaliteet ja andmekaitseseadusega seonduvad küsimused, mis seavad tihti piirangud andmete kasutamisele ja takistavad teenuse arendamist.

Samuti on uuringu põhjal nõudepõhise transpordi arengut takistavateks teguriteks hankeskeemid, seda eriti Põhjamaades. Näiteks Rootsis ja Norras vajavad erinevad transporditeenused nagu patsientide transport või koolibussid, mida võib teenindada nõudepõhine transport, erilubasid. Taanis tuleb nõudepõhise transpordi teenus hankida tavapärasest ühistranspordist eraldi.

Eestis seevastu sääraseid probleeme ei ole, kuna tellija võib hankemenetluses sama lepingu alusel taotleda erinevaid sõidukeid, mis võivad sõita erinevatel marsruutidel. Teenuse arengut takistavad Eestis ja Leedus aga eelkõige turuga seotud teemad nagu piletikulu, konkurents teenusepakkujate vahel või erafirmade piiratud juurdepääs ühistransporditurule. Eestis takistab valdkonna arengut ka see, et ühistransport on maapiirkondades tasuta ja seetõttu on keeruline nõudepõhise transpordi arendamiseks ja pilootprojektide algatamiseks omakorda vajalikku rahafondi leida. Samuti piiravad nõudepõhise transpordi arengut nii killustatud õigusraamistik, liialt spetsiifilised nõuded väikesõidukitele, kui ka otsustajate ning poliitikute vähene teadlikkus.

Uuringuga saab tutvuda siin: http://response-project.eu/library/mapping-study-of-drt-business-models.

Allikas: SEI Tallinn

Foto:  Quang Nguyen Vinh / Pexels

close