Keskkonnavaldkonna rahastamine EL toetustest

Print Friendly, PDF & Email

Riigikontroll avaldas 30. novembril aruande “Riigi ülesannete rahastamine Euroopa Liidu toetustest”.  Läbiviidud auditi eesmärk oli hinnata, kas riik on teinud ettevalmistusi Euroopa Liidu toetusraha vähenemiseks pärast 2020. aastat, et tagada riigi ülesannete täitmine ka Euroopa Liidu toetuste vähenemise korral.  Auditis käsitltakse ka riigi valmisolekut juhuks, kui keskkonnavaldkonna rahastamine EL toetustest väheneb. 

Aastatel 2014.–2020 suunab riik keskkonnainvesteeringuteks 561 mln eurot, selllest 380 mln tuleb Euroopa Liidult ning 181 mln riigilt ja toetuste saajatelt. Eesti panustab enim Euroopa Liidu keskkonnainvesteeringuid koos omafinantseerimisega ressursisäästu, veemajandusse ja reoveekäitlusse, jäätmete ringlussevõttu ja korduskasutusse ning looduskaitsesse.

Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul on järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil Eestil kasutada tõenäoliselt ca 40% võrra vähem toetusraha. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on vaja järgmisel rahastamisperioodil jätkata enamiku tegevustega, mida senini on tehtud ELi toel ja mille kogueelarve (ELi osa + omaosalus) on umbes 2/3 senisest.

Edasist toetamist ei vaja mitmed tegevused ettevõtete ressursitõhususe vallas, kus nt energia- ja ressursijuhtimiskoolituste läbiviimine ja teadlikkuse suurendamine hakkab eeldatavasti toimuma vabaturu tingimustes. Vajalike investeeringute rahastamine mitmes valdkonnas väheneb. See tähendab, et ELilt oodatav raha on ca 260 miljonit eurot, mis ELi toetuse vähenemise korral vajab asendamist. Toetuste vähenemisel ca 40% võrra tuleb ELi keskkonnainvesteeringuid asendada riigisisese rahastamisega ca 87 miljoni euro ulatuses.

Keskkonnaministeerium näeb ELi toetuse vähenemisel peamise alternatiivse rahastamisallikana  Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi raha või riigieelarvet. KIKi keskkonnaprogrammi laekuva raha hulk on aga aasta-aastalt vähenenud, kuna keskkonnatasusid on suunatud järjest enam riigieelarve kulude katteks ning põlevkivi töötlevate ettevõtete keskkonnatasu on vähendatud. Esialgse plaani järgi sooviti uued põlevkivi maksustamise põhimõtted kehtestada alates 2018. aastast, kuid detsembri alguses saatis Keskkonnaministeerium valitsusse eelnõu, millega pikendatakse 2016. aastal ajutisena kehtestatud turutingimustest sõltuvat põlevkivi ja hästilagunenud turba hinnastamise põhimõtet 2019. aastani.

Kui ELi järgmisel eelarveperioodil ei saa Eesti piisavalt toetusraha seniste tegevuste jätkamiseks ja kulude katmiseks ning raha ei leita ka riigisiseselt, võib selle tulemusel edasi lükkuda mitmete ELi direktiivides seatud keskkonnaeesmärkide täitmine. Näiteks veekogude hea seisundi saavutamine või elurikkuse vähenemise peatamine. Halvemal juhul võib liigse keskkonnasurve ja ebapiisavate leevendusmeetmete tõttu keskkonnaseisund ka halveneda.

Eriti oluliseks peab Keskkonnaministeerium Euroopa Liidu looduskaitseinvesteeringute jätkumist Natura 2000 võrgustiku alade toetamiseks, kuna elurikkuse kaitse on valdkond, kuhu tulu ei hakka kunagi laekuma. Elurikas keskkond ja toimivad ökosüsteemid on ühine hüve, millega seotud kulud tuleb ühiselt kanda.

Keskkonnaministeerium ei ole kujundanud ettevaatavat tegevuskava, kuidas rahastada keskkonnavaldkonna tegevusi vajalikus mahus, kui ELi toetused oluliselt vähenevad. Eraldi tegevuskava koostamist ei pea ministeerium vajalikuks, sest otsused tuleb langetada riigi eelarvestrateegiate koostamise raames pärast seda, kui on valminud uus ELi finantsraamistik.

Allikas: Riigikontroll

close