Keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamine

Print Friendly, PDF & Email

Rahvusraamatukogus tutvustati 28. märtsil Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise esimese etapi analüüsi. Sellega on tehtud esimene osa uuringust, mis võimaldab meie keskkonnakasutusele määrata hinna.

Välismõjudeks nimetatakse selliseid mõjusid, mille kulud jäävad teiste, mitte nende tekitaja kanda. „Keskkonnakasutust ja selle mõju saame illustreerida eluliste näidete abil. Võtame näiteks ühiskondlikud kokkulepped, et teatud elutegevusega kaasnevad mõjud on osa ühiskonna toimimisest – näiteks kui naaber grillib või niidab muru, siis me üldjuhul aktsepteerime seda kui normaalse elutegevuse osa. Samas on teises otsas sellised tegevused, mis on keelatud. Näiteks üle piirmäära saastamine, prügi viskamine metsa alla, vastuvõetamatu keskkonnamõjuga tegevused. Selliste tegevuste osas on nulltolerants. Nende vahele jäävad aga tegevused, mis on lubatud, aga omavad keskkonnamõju. Seejuures selle suurus sõltub kumba äärmusse mõju jääb,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise uuringuga soovib Keskkonnaministeerium riigis saavutada olukorra, kus keskkonna-, majandus- ja sotsiaalpoliitiliste otsuste tegemisel arvestatakse keskkonnakasutuse mõjudega. “Keskkonnakasutusega seotud tegevusi tuleb korraldada nii, et sellest tulenevad negatiivsed mõjud on ühiskonna jaoks vastuvõetaval tasemel ning piisavalt kompenseeritud, võttes sealjuures arvesse kaasnevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ja lisas, et ideaalis peaks toodete ja teenuste hinnas olema arvesse võetud ka tema keskkonnamõju.

Keskkonnakasutuse välismõjusid analüüsitakse järgmiste keskkonnakasutuse vormide lõikes: saasteainete heide välisõhku, ebameeldiv lõhn, müra, vibratsioon, saasteainete heide vette ja mulda, veekasutus, veekogude paisutamine ja tõkestamine ning maa hõivamine. Uuringuga valmis ka kaardirakendus, mis võimaldab inimestel vaadata eelmainitud mõjude ulatust üle Eesti. Seda saab vaadata siit.

Keskkonna välismõjude rahasse hindamise analüüsi esimene etapp on esimene osa nende rahasse hindamisest. Analüüsi viisid Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, SA Poliitikauuringute Keskus “Praxis”, SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment, AS Maves ja OÜ Inseneribüroo “Steiger”. Peale nende on projekti kaasatud mitme teadus- ja uurimisasutuse eksperte.

Projekti rahastatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2015. aasta keskkonnaprogrammi keskkonnakorralduse programmi eelarvest.

Uuring on leitav siit.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Foto: Tarmo Roop / Wikimedia Commons

close