Ehitus

Tartus valmis esimene ringkasutatud ehitusmaterjalidest rattapaviljon

Print Friendly, PDF & Email

Tartus algas 2022. aasta sügisel ringrenoveerimise projekt, mille raames tuuakse esile ehitusmaterjalide ringkasutuspotentsiaali. Projekti eesmärk on ringmajanduse põhimõtete juurutamine Tartu renoveerimislainesse. Ringrenoveerimise näidislahenduste abil innustatakse renoveerimisel kasutama rohkem ringkasutatud materjale. Tänaseks on valminud esimene ringkasutatud materjalidest ehitatud rattapaviljon, mis asub Tartu Karlova koolis aadressil Salme 1a.

Rattapaviljon on ehitatud samas kohas asunud vana kuuri materjalidest. Ringkasutatud materjalidest rattamaju valmib projekti raames kokku neli. Samal meetodil ehitatakse rattamajad ka Kaunase 23  ja Annemõisa 7 kinnistutele. 

„Tartu linn on valitud  Euroopa Liidu missiooni, mille eesmärk on luua 100 kliimaneutraalset ja tarka linna aastaks 2030.  Et seda Tartus saavutada, on vaja kiiremas korras ja terviklikult renoveerida vähemalt 50% olemasolevast hoonefondist. See aga tähendab, et oluliselt suureneb ehitus- ja lammutusjäätmete teke ning materjalidele tuleb leida korduskasutuslahendused või suunata jäätmed materjalina ringlusesse. Linnasisesed ehitusmaterjalide tagasitäitealad on aga ammendunud ja ressursside kasutamine tagasitäiteks on tegelikult raiskamine,“ rääkis Tartu Linnavalitsuse abilinnapea Raimond Tamm.

Ringrenoveerimise projekti raames on 2023. aasta kevadsemestril TalTechis avatud eraldi projektõppe kursus, mille raames projekteeriti ka Tartu rattamajad. „Korduskasutus ja materjalide ringlussevõtt ehituses on vältimatu suund: see on oluline nii ringmajanduse põhimõtete juurutamise kui ka jäätmetekke ja keskkonnamõju vähendamise kontekstis,“ sõnas Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor, hoonete ja rajatiste magistriõppekava programmijuht ning ehitusinsener Simo Ilomets.   

Ehitus on väga praktiline valdkond, mistõttu oleme võtnud suuna ka akadeemilises õppes pakkuda praktilisi probleem- ja projektõppeaineid, kus erineva taustaga tudengite koostöös lahendatakse mõni nö päriselu probleem või luuakse tudengite osalusel mõni päris hoone või rajatis, näiteks rattapaviljon,“ lisas Ilomets.

„Kõikide projekti osapoolte ühine eesmärk on hoida materjalid võimalikult kaua ringluses, et säästa keskkonda ja ressursse. Ettevõtete liiduna esindab Eesti Ringmajandusettevõtete Liit projektis neid ettevõtteid, kes tegelevad just ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlusesse suunamisega. 

Ettevõtete jaoks on olulised projekti tegevuste elluviimisel saadavad teadmised, läbi mille tekib uusi arenemisvõimalusi,“ selgitas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

Säästva Renoveerimise Infokeskus (SRIK) loob projekti raames andmebaasi, milles hakatakse kaardistama ja hoidma infot materjalidest, mida saab korduskasutada. „See andmebaas saab olema kasutamiseks kõigile, kes võiksid materjale vajada: nii eramajade ehitajad ja renoveerijad kui ka suuremate projektide tegijad. On äärmiselt oluline, et materjalid, mis on kord ringlusesse juba võetud, püsiksid seal võimalikult pikka aega,“ sõnas Tarmo A. Elvisto SRIKist ning lisas, et SRIK-i poolt viiakse projekti raames läbi ka koolitusi, kuidas kasutatud ehitusmaterjali paremini korduskasutada.

Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning tegevused kestavad 2024. aasta veebruarini. Projektis osalevad Tartu Linnavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool, Säästva Renoveerimise Infokeskus, SINTEF, Trondheimi Linnavalitsus ja  Eesti Ringmajanduse Ettevõtete Liit.

Vaata lisa: www.tartu.ee/ringrenoveerimine

Fotol on projekteeritud rattamaja Tartus Kaunase 23.