Fossiilkütuste kasutamist saab muuta keskkonnasõbralikumaks

Print Friendly, PDF & Email

Fossiilkütuste kasutamist saab muuta keskkonnasõbralikumaks, kui toormele biomassi juurde lisada. Sellise vahekokkuvõtteni jõudsid Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetikud pärast aasta pikkust uurimustööd.

Süsihappegaasi, ehk CO2 heite vähendamise üks võimalusi soojusenergeetika valdkonnas on põlevkivikütuse osakaalu vähendamine ning selle asendamine taastuva toormega. Oma uurimises kasutasid tehnikaülikooli teadlased Eesti ühte levinumat taastuvat loodusvara – puitu, ehk siis analüüsiti puidu ja põlevkivi segu koosmõju põlemisprotsessile. Uurimistöös kasutati termogravimeetrilist analüüsi, katsed viidi läbi laboritingimustes. Keskenduti põlevkivi asendamisele puiduga kuni 40% ulatuses.

Uurimistöö juhi TalTechi kütuse ja õhuemissioonide analüüsi teadus- ja katselabori juhataja, professor Alar Konisti sõnul saab tänase seisuga väita, et keskkonda kõige vähem koormav on Eesti põlevkivikateldes fossiilkütuse ja biomassi segu kasutamine. Nii näiteks on meie tuntuima tänapäevase, nn rohelise elektri tootja, Auvere elektrijaama elektritootmise kasutegur umbes 40%, samal ajal kui teistel elektri- ja soojuse koostootmisjaamadel on elektritootmise kasutegur jätkuvalt alla 30%.

Kui fossiilkütuste põletamine lisab meie biosfääri aineringesse süsinikku, siis tahkete biokütuste põletamine seda ei tee, sest tahked biokütused on ise biosfääri aineringe osad. Fossiilkütuste keskkonnakahjulikkust iseloomustavad põhiliselt kaks komponenti. Esiteks paiskub suitsugaasidega väliskeskkonda peale süsihappegaasi erinevaid saasteaineid ning teiseks tekib põlemisjäägina tuhk.

Professor Alar Konisti sõnul saab uurimise põhjal väita, et suitsugaasis sisalduvate saasteainete sisaldust saab tootmises kontrolli alla hoida optimaalselt madalaima põlemistemperatuuri 700–800 0C juures. Teise kahjuliku teguri, tuha, osakaalu tekkimist saab puidu lisamisel põlevkivile vähendada koguni pea poole võrra. Ühtlasi on selliselt tekkinud tuhal ka lisaväärtus. Tänu puidu lisamisele sobib tekkiv tuhk oma kvaliteedi poolest kasutamiseks näiteks ehituses rohetsemendi lähtematerjalina.

Puhtamalt toodetud energia ei ole tänastes turutingimustes Euroopas konkurentsivõimeline

Põlevkivi pürolüüs, gaasistamine, süsihappegaasi püüdmine ja kasutamine (nn CCUS tehnoloogiad) on tulevikuteemad, millega soojusenergeetikud näevad ennast lähiajal tegelemas. Pidevalt karmistuvate kliimaeesmärkide tõttu on tänaseks Euroopas kujunenud olukord, kus tarbimismahud on kasvanud, samas kui tootmismahud on oluliselt vähenenud. See tähendab, et Euroopa on sunnitud energiat importima, sõltumata siinsetest rangetest keskkonnaregulatsioonidest. See omakorda viib järeldusele, et soodsamalt saab müüa odavamat, madalamate keskkonnanõuetega toodetud energiat. See aga tähendab, et meie nn puhtamalt toodetud energia ei ole tänastes turutingimustes Euroopas kahjuks konkurentsivõimeline.

„Seega olen siiani veendunud, et seni, kuni meie energiatootmine on jätkuvalt turupõhine, ei saa me kahjuks loota energeetikas suurtele keskkonda väärtustavatele lahendustele, olgu need näiteks süsihappegaasi püüdmise tehnoloogiate rakendamised vms“, nendib professor Konist lõpetuseks.

Uurimistöö “High-speed thermogravimetric analysis of the combustion of wood and Ca-rich fuel” ilmus ajakirjas Journal of Thermal Analysis and Calorimetry 12.09.2019. 

Allikas: TalTech

Foto:

close