Eesti vajab ühtset üleriigilist jäätmete kogumissüsteemi

Print Friendly, PDF & Email

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit (ERMEL) esitas septembri lõpus Keskkonnaministeeriumile ettepanekud jäätmekäitluse paremaks korraldamiseks.  ERMELi hinnangul tuleb jäätmete ringlussevõtu sihttasemete saavutamiseks luua Eestis ühtne üleriigiline bio- ja segaolmejäätmete kogumissüsteem ja muuta pakendite kogumissüsteemi.

Et täita Jäätmedirektiivis sätestatud kohustust koguda liigiti olmejäätmeid, sh biojäätmeid ja taaskasutatavaid materjale tekkekohas ning suunata jäätmed ringlusesse, selleks tuleb ERMELi tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul luua ühtne üleriigiline bio- ja segaolmejäätmete kogumissüsteem. Praegu korraldavad jäätmekäitlust omavalitsused ja jäätmekäitlussüsteem erineb omavalitsuste lõikes. Paraku ei taga see jäätmekäitluse kvaliteeti ega kvantiteeti. Oluline on tagada ka väikeste ja kergete müügipakendite kogumine ja ringlussevõtt, mis on võrreldes suuremate ja raskemate rühma- ja veopakenditega kulukam.

ERMELi ettepanekud jäätmekäitluse paremaks korraldamiseks

Majapidamistes tekkivate jäätmete kogumine (segaolme- ja biojäätmed) peab toimuma korraldatud jäätmeveoga. ERMEL soovib, et ühtses üleriigilises jäätmete kogumise süsteemis jaguneks olmejäätmete vedu kõikides korraldatud jäätmeveo hangetes kohustuslikus korras kaheks osaks: biojäätmed ja segaolmejäätmed. Jäätmevaldaja peab koguma biojäätmed eraldi jäätmemahutisse ning tal ei ole õigust biojäätmete jäätmemahutist keelduda. Et süsteem hakkaks toimima, tuleb muuta jäätmeseadust. Kui jätta biojäätmete liigiti kogumisega seonduv kohalike omavalitsuste ülesandeks, tekiksid omavalitsuste lõikes erinevad nõuded.

Segaolmejäätmete teenuse hind peab olema vähemalt 10-kordne võrreldes biojäätmete teenuse hinnaga. Vastupidisel juhul puudub jäätmevaldajal motivatsioon biojäätmete (ja ka näiteks pakendijäätmete) tekkekohas liigiti kogumiseks. Kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada, et biolagunevad jäätmed moodustaksid olmejäätmete massist 2021. aastaks vähemalt 20%, 2026. aastaks 25% ja 2031. aastaks 30%.

Pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmine peab olema taaskasutusorganisatsiooni (TKO) ülesanne. TKO-l on seaduses sätestatud esmane õigus pakendijäätmeid koguda. Sealjuures kogub TKO tiheasutusaladel eraldi paberit/pappi, klaaspakendit ning metall- ja plastpakendit. Perioodika kogumisele kehtib laiendatud tootjavastutus. TKO-d avaldavad kohaliku omavalitsuse üksusele teabe kogutud pakendijäätmete massi kohta. Kalendriaasta suhtes kehtivat pakendijäätmete taaskasutuse sihtarvu võib täita kuni järgmise kalendriaasta I poolaasta lõpuni. TKO peab korraldama kodumajapidamises tekkinud müügipakendite kokku kogumise kas kohtkogumise või avalike konteinerite abil.

ERMEL leiab, et on põhjendatud vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest isikud, asutused ja ettevõtted, kellel tekib olmejäätmeid võrreldes muude jäätmetega suhteliselt vähe. Silmas on peetud näiteks tootmis- ja tööstusettevõtteid, tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel tegutsevaid juriidilisi isikuid, ladusid, kaubanduskeskusi, vähemalt 100 voodikohaga haiglaid, üleriigiliselt tegutsevaid juriidilisi isikuid (nt kaubandusketid) ja majutusasutusi (sh hotellid, hostelid).

Keskkonnameedia

Foto: Wikimedia Commons CC BY 2.0

Vt ka Eesti jäätmekogumissüteem on ajale jalgu jäänud

close