Eesti suhtes jõustus laevavrakkide merest eemaldamise konventsioon
29. septembril jõustus Eesti suhtes Nairobi rahvusvaheline laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon ehk Nairobi konventsioon, mis näeb osalisriikidele ette õiguslikud alused laevaõnnetuste tagajärjel tekkinud laevavrakkide eemaldamiseks. Seega väheneb laevaomanikel ja riigil risk kanda laevavrakkide merest eemaldamise kulusid.
Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on laevavrakkide eemaldamine merest väga kallis, sestap on riigi jaoks oluline vähendada laevaõnnetustega seotud kulude ja õiguslike vaidluste tekkimise riski.
„Nairobi konventsiooniga sätestatakse suurte laevade omanikele nõue omada kohustuslikku kindlustust, mis tagaks ohtliku lasti või vraki eemaldamise kulud. Konventsioon ei kohaldu tagasiulatuvalt ehk hüvitist saab nõuda vaid konventsiooni kehtima hakkamisest alates toimunud laevaõnnetuste korral,“ selgitas keskkonnaminister.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialisti Agni Kaldma sõnul suurendab konventsiooni osaliseks saamine Eesti riigi meresõiduohutuse ja keskkonnakaitse alast usaldusväärsust.
„Silmas pidades Läänemere väiksust, liiklustihedust ning halbu ilmastikuolusid ei saa välistada uute keskkonda ohustavate laevavrakkide teket. Vrakid võivad mõjutada nii meresõiduohutust kui ka kahjustada merekeskkonna seisundit. Esiteks võib laevavrakk olenevalt asukohast kujutada ohtu navigatsioonile, ohustades nii teisi laevu kui ka nende meeskondi; teiseks võib merekeskkonnale kujutada ohtu laeva last ning kolmandaks on laevavrakkide asukoha tuvastamine ja nende ülestõstmine väga kulukas,“ märkis Kaldma.
Keskkonnaministeerium tellis 2017. aastal potentsiaalselt keskkonnaohtlike laevavrakkide uuringu, et hinnata nende tegelikku keskkonnamõju ja ohu likvideerimise vajaduse korral eeldatavaid kulusid. Uuring järeldas, et laevavraki tühjakspumpamise maksumust on raske hinnata, sest see sõltub väga paljudest teguritest, nagu kasutatav metoodika, paakidele ligipääsetavus või sügavus. Ent toetudes maailmas tehtud sarnaste tööde kogemustele võivad summad ulatuda miljonitesse eurodesse. Näiteks 2006. aastal Vaindloo saare lähistel uppunud kaubalaeva Runner-4 kütusest tühjakspumpamise kogumaksumus oli 2,32 miljonit eurot.
Mis muutub Nairobi konventsiooni jõustumisega?
Eestile tähendab see oma lipu all sõitvatele laevadele kindlustuse või samalaadse finantstagatise olemasolu kinnitava tunnistuse andmist ning sadamasse saabuvatel laevadel tunnistuse olemasolu kontrollimist. Tunnistuse andmine ning selle olemasolu kontrollimine jääb Veeteede Ameti ülesandeks. Konventsioonikohast dokumentatsiooni kontrollitakse tavapäraste laevakontrollide käigus. Need kohustused rakenduvad meresõiduohutuse seaduse muudatuste jõustumisel järgmise aasta alguses.
Nairobi konventsioon võeti vastu 18. mail 2007. aastal ning jõustus 14. aprillil 2015. aastal. Tänaseks on lisaks Eestile Nairobi konventsiooniga ühinenud 48 riiki, nende hulgas 4 Läänemere ääres olevat riiki: Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Foto: Katalin RHorvát / Pexels
