Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat

Print Friendly, PDF & Email

keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat valmis keskkonnaministeeriumi tellimusel 2017. aasta mais. Käsiraamatu koostasid keskkonnamõju hindamise eksperdid Kaja Peterson SEI Tallinnast, Riin Kutsar, Pille Metspalu ja Heikki Kalle OÜ-st Hendrikson & Ko ning Siim Vahtrus Keskkonnaõiguse Keskusest. Käsiraamatu väljaandmist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kui arendusprojektidega kaasneva keskkonnamõju hindamisel on juba ligi 50-aastane
praktika: esimene asjakohane õigusakt võeti vastu USA-s 1969. aastal ja Euroopa Liidus kehtib projektide keskkonnamõju hindamine alates 1985. aastast, siis projektidest kõrgematel otsustustasanditel vastu võetavate arengudokumentide rakendamisega kaasneva võimaliku keskkonnamõju hindamine muutus süsteemsemaks alles 2001. aastal, kui Euroopa Liidus võeti vastu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiiv.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine, lühidalt KSH, on poliitikakujundamise tööriist. Poliitikakujundamise üheks võtmetegevuseks on strateegiline planeerimine, mille tulemusena valmib tulevikku vaatav, eesmärke ja nende saavutamiseks tegevusi kirjeldav arengudokument. Arengudokumendi koostamise käigus analüüsitakse sellega kaasnevaid võimalikke soodsaid ja ebasoodsaid mõjusid majandusele, inimesele ja looduskeskkonnale.

KSH abil hinnatakse arengudokumendiga kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale ning muutuva looduskeskkonnaseisundi kaudu avalduvaid mõjusid inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale.

Käsiraamatus käsitletakse arengudokumentidena strateegilisi planeerimisdokumente ehk SPD-sid. Need on valdkonna arengukavad (nt energiamajanduse arengukava, transpordiarengukava, turismi arengukava jt), ruumilised planeeringud (nt maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering) ja muud kavad, programmid ja strateegiad (nt regionaalarengu strateegia, jt). SPD-de koostamisel tuleb SPD koostajal ja kehtestajal kuulata ära mõjutatavad osalised ning otsustamisel võtta arvesse protsessi, sh KSH käigus kogutud teavet.

Kui arendusprojektidega kaasneva keskkonnamõju hindamisel on juba ligi 50-aastane praktika: esimene asjakohane õigusakt võeti vastu USA-s 1969. aastal ja Euroopa Liidus kehtib projektide keskkonnamõju hindamine alates 1985. aastast, siis projektidest kõrgematel otsustustasanditel vastu võetavate arengudokumentide rakendamisega kaasneva võimaliku keskkonnamõju hindamine muutus süsteemsemaks alles 2001. aastal, kui Euroopa Liidus võeti vastu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiiv.

Käsiraamatu sissejuhatavad peatükid annavad ülevaate keskkonnamõju hindamise ajaloost ja seostest säästva arengu kontseptsiooniga. Järgmistes peatükkides selgitatakse, kuidas teha kindlaks, kas KSH-d on vaja, mis teave peab olema KSH programmis ja aruandes, kuidas hinnata keskkonnamõju strateegiliselt, kuidas kaasata eeldatavalt mõjutatavaid isikuid ja kuidas korraldada SPD KSH järelhindamist. KSH sisulisi küsimusi vaadeldakse peamiselt kahe SPD grupi vaatevinklist. Ühe SPD grupi moodustavad valdkonna arengukavad, muud kavad, programmid ja strateegiad. Teise grupi ruumilised planeeringud. Esile tuuakse KSH erisused mõlema SPD grupi puhul.

Sisupeatükkide alguses antakse lühike teoreetiline või õiguslik ülevaade teemast, millele järgnevad praktilised nõuanded ja näited. Lehekülgede paremas tulbas on rasvaselt esile toodud peamised mõisted ja seisukohad, mida lugejal on hõlbus jälgida ja üle korrata.

Käsiraamat on mõeldud eeskätt keskkonnamõju hindamise ekspertidele, menetlust läbiviivatele ametnikele, aga ka keskkonnakorralduse üliõpilastele ja teistele teema vastu huvi tundvatele inimestele.

Käsiraamatu saad alla laadida siit.

close