Õhk-vesisoojuspumpadest

Print Friendly, PDF & Email

Õhk-vesisoojuspump kasutab kütte- ja sooja tarbevee saamiseks välisõhu soojusenergiat. Pumba peamised osad on välisõhuventilaator, aurusti, mis kogub välisõhu soojusenergiat, kompressor, mis surub gaasistunud külmaaine kokku ja kondensaator, kus kuuma gaasi energia kandub üle soojuskandjale (veele) ning gaas veeldub.

Ehituse poolest on õhk-vesi soojuspumpasid kolmesuguseid:

monoplokkpumbad – kõik osad on ühes keres. Välispaigalduse korral peavad pumbaruumi tulevad kütteveetorud olema soojustatud ning soojuskandjana peab kasutama mittekülmuvat vedelikku (glükooli vesilahust). Sisepaigalduse korral ühendatakse seade õhukanalite abil välisõhuga;

split-tüüpi pumbad – välisosa (aurusti ja ventilaator) on õues kas majaseinal või maapinnal ning ühendatakse siseosaga (kondensaator) freoonitorude kaudu. Kompressor võib olla nii välis- kui ka siseosas;

äratõmbeõhu-soojuspumbad – äratõmme majast toimub WC-st, vannitoast või köögist läbi soojuspumba, kus õhu soojusenergia soojendab tarbe- ja küttevett. Värske õhk pääseb tubadesse läbi värskeõhuklappide.

Enamikus seadmetes kasutatakse külmaainena freooni R407C, väga head tehnilised näitajad on ka CO2 – gaasil põhineval tehnoloogial. Suurem jagu õhk-vesisoojuspumpasid töötab soojuspumbana välistemperatuurini –20 ºC. Kui läheb veel külmemaks, lülitatakse kompressor välja ning vett soojendatakse elektriliste küttekehade abil.

Õhk-vesiseadmete soojendustõhusustegur COP (W/W, näitab saadava soojusenergia ja tarbitud elektrienergia suhet) sõltub suuresti väljastatava vee temperatuurist. COP on kõige kõrgem põrandakütte puhul, nt kui vee temperatuur on + 35 ºC ja välisõhu oma – 20 ºC, on see parimatel seadmetel üle 2 W/W. Kui sama välistemperatuuri korral soovitakse 65-kraadist vett, võib COP olla ca 1,3 W/W.

Lahendused on olemas ka kortermajade kütmiseks, nt 24 korteriga majale on vaja kolme 34 kW-st seadet. Iga korter peaks siis investeerima kuni 33 000 krooni ja MWh maksaks alla 500 krooni, s.o 2,5 korda vähem kui praegu kaugkütte puhul. Piirama võib hakata vajaliku elektrivõimsuse saamine – selline süsteem vajab kuni 150 A (3 x 400 V) voolu. Majas peab muidugi olema korralikult tasakaalustatud ja puhastatud radiaatorisüsteem. Soojuspumbad on kõikjal maailmas muutunud väga populaarseks. Mõnes riigis, nt Rootsis ja Prantsusmaal, toetab nende soetajaid riik.

Artikli autor on RIHO KORSTEN Planray OÜ

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 5/2008 lk 46

close