Eesti Energia plaanib rajada Ida-Virumaale pumpehüdroelektrijaama
Eesti Energia jätkab ettevalmistustöid Ida-Virumaale Estonia kaevanduse alale Eesti esimese pumpehüdroelektrijaama ehitamiseks. Jaam annaks pärast valmimist olulise panuse Eesti elektrisüsteemi paindlikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.
Alutaguse vallavolikogu otsus kehtestada Estonia kaevandusalale pumpehüdroelektrijaama rajamist võimaldav detailplaneering lubab Eesti Energial alustada jaama rajamiseks vajalike ehitusuuringute ja keskkonnamõjude hindamisega. Vajalikud uuringud ja kuni 50MW võimsusega jaama projekteerimistööd viiakse läbi 2021. ja 2022. aastal. Praeguse kava kohaselt hakatakse jaama ehitama 2023. aastal. Pumpehüdroelektrijaam valmib plaani kohaselt aastatel 2025–2026.
Pumpehüdroelektrijaam on oluline kõigi Eesti elektritarbijate jaoks. Pärast valmimist aitab see tagada elektrienergia varustuskindlust ja kvaliteeti. Jaam on võimeline kiiresti reageerima elektrienergia sageduste kõikumisele ning täiendab peamiselt loodusjõududest sõltuvat tuule- ja päikeseenergia tootmist. Jaama valmimine panustab ka eesmärki ühendada Eesti praeguse Venemaa ühendelektrisüsteemi asemel Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
Pumpehüdroelektrijaama ehitamiseks on võimalik kasutada olemasolevaid Estonia põlevkivikaevanduse vanu käike või selle all paiknevaid lubjakivikihte ja lubjakivist rajatud alustarindit, mille ülesanne on tagada reservuaaride maksimaalne kõrguste vahe. Jaama rajamisel saab taaskasutada kuni 5 miljonit tonni põlevkivi väärindamisel tekkivat lubjakivi.
Eesti Energia projektidirektori Veljo Aleksandrovi sõnul on ettevõtte eesmärk jõuda jäätmevaba tootmiseni, kasutades ringmajanduse põhimõtteid. „Lähtume põhimõttest, et kõik meie tootmise kõrvalsaadused peavad ringmajanduse põhimõttel saama kasulikuks tooraineks teistesse valdkondadesse,“ ütles Aleksandrov.
Estonia tööstusalal on praegu käimas ettevalmistustööd Eesti Energia suurima päikesepargi ehitamiseks, 3MW võimsusega päikesepark peaks valmima 2023. aasta suveks. Selle aastatoodang saab olema ca 2800 MWh, mis vastab umbes 1000 kodumajapidamise aastasele elektrienergia tarbimisele. Päikesepark kerkib samuti lubjakivist tehiskünkale ning see hakkab varustama Estonia kaevandust roheelektriga.
Lubjakivi ja põlevkivituha kasutusvõimaluste uurimisel on Eesti Energia teinud koostööd teadusasutustega. Põlevkivi väärindamisel tekkivat lubjakivi saab kasutada teede ja raudteede ehitamisel. Ka põlevkivituhk sobib teede ehitusmaterjaliks, võimaldades need muuta tolmuvabamaks. Tuhka saab kasutada ka keemiatööstuses ja väetisena. Iga tonn tõhusalt kasutatud tuhka ja lubjakivi aitab vähendada keskkonnakoormust, sest vähendab vajadust avada uusi liiva- ja kruusakarjääre.
Allikas: Eesti Energia
Foto: Andrei Simonov / Wikimedia Commons CC BY-SA 3.0
