Linnamäe paisul ei tohi enam hüdroenergiat toota
Wooluvabrik OÜ-le Linnamäe paisul hüdroenergia kasutamiseks antud veeluba kehtis 5. septembrini. Kuna Keskkonnaamet ei pikendanud luba, on alates tänasest Linnamäe paisul paisutamine ja hüdroenergia tootmine keelatud.
Linnamäe paisule seitse korda pikendatud veeluba Keskkonnaamet enam uueks perioodiks ei pikendanud, kuna Jägala jõgi tuleb taas kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks muuta. Uue veeloa osas teeb Keskkonnaamet otsuse septembri lõpus, kuna Jõelähtme vallal ja Keskkonnaministeeriumil on 16. septembrini veel aega sellele omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid esitada.
Keskkonnaameti Põhja regiooni juhi Jaak Jürgensoni sõnul moodustas Linnamäe hüdroelektrijaama toodang mullu vaid 0,3-0,4% kogu Eestis toodetud taastuvenergiast, seega ei saa väita, et hüdroenergia tootmise keelamisega Jägalas tehtaks olulist kahju taastuvenergia arendamisel või ohustatakse Eesti energiajulgeolekut.
Jägalast võiks taas saada kalarikas jõgi
Paisutamise tõttu on Jägala jõe lõhe ja meriforelli populatsioonid hääbunud. Linnamäe paisust allavoolu säilinud kärestik annab praegu vaid 1-2% Jägala jõe lõhe tegelikust potentsiaalist. Paisust ja paisjärvest ülesvoolu jäävatele kärestikulistele jõeosadele kala kudema ei pääse. Praegu on kehvade jõepõhiste lõhe populatsioonide tõttu lõhepüügikvoot Eestis alla 1000 lõhe aastas. Paisutuse likvideerimisel võiks aga TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste hinnangul lõhe looduslik sigimine Jägala jões tõusta kuni 12 600 laskujani aastas. Seega saaksime Jägala jõe loodusliku seisundi taastamisel tarbida rohkem kodumaist kala.
Jägala jõgi kuulub ka üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mistõttu Eesti riigil on kohustus sealseid loodusväärtusi kaitsta. Praegu on mitmed Jägala jõelangul asuvad väärtuslikud elupaigad uputatud Linnamäe paisjärve alla või merest paisuga eraldatud, kuna kaladele puudub läbipääs. Paisutamise tulemusena on looduslik veevool takistatud ja paisjärves suureneb pidevalt setete hulk, mis omakorda halvendab veekogu seisundit.
Linnamäe hüdroelektrijaam oli Eesti üks suuremaid
Jägala jõel asuv Linnamäe hüdroelektrijaam oli Eesti üks suuremaid. Hüdroelektrijaama ehitamist alustati 1922. aastal ning elektrienergia tootmist 1924. aastal. Kompleksi projekteeris Soome insener-professor Axel Verner Juselius ja see tunnistati tolle aja kauneimaks tööstusrajatiseks. 1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama hoone, kuid Jägala jõel asuva paisu täielik õhkimine ebaõnnestus.
Eesti Energia taastas Linnamäe hüdroelektrijaama ja hakkas seal 2002. aastal taas elektrit tootma. Jaama hoone sai tagasi 20. sajandi algusaegse välisilme. Tammi kohale ehitati üle jõe ulatuv rippsild ja paisule avati juurdepääs kõigist selle külgedest. Hüdroelektrijaama võimsus oli 1,15 megavatti ning seal toodeti ca 5000 megavatt-tundi elektrit aastas.
2017. aastal müüs Eesti Energia Jägala elektrijaama Wooluvabrik OÜ-le. Elektrijaam otsustati müüa, sest riigi keskkonnaasutused soovisid Jägala jõe paisutamise lõpetamist.
Keskkonnameedia
Foto: Ivo Kruusamägi/Wikipedia
