Eesti Energia majandustulemused 2017
Eesti Energia müügitulu oli 2017. aastal 754 miljonit eurot, kasvades aastavõrdluses 2%. Kulumieelseks ärikasumiks kujunes 264 miljonit ehk 20% vähem kui 2016. aastal.
Kasumi languse tõid väiksemad ühekordsed tulud, mis on peamiselt seotud Auvere elektrijaama üleandmise hilinemise tõttu saadud leppetrahvide vähenemisega. Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila sõnul jäi 2017. aastal elektri turuhind Eesti hinnapiirkonnas samale tasemele 2016. aastaga. Elekter maksis Eestis sama palju kui Soomes, samas Läti ja Leedu elektriturul olid hinnad endiselt kõrgemad kui Eestis. Tänu NordBalt merekaablile on hinnad ka lõunanaabrite juures aasta-aastalt langenud ja Eesti-Soome hindadega sarnasemaks muutunud.
Eesti Energia tootis 2017. aastal viimase nelja aasta suurima koguse elektrit – 9,7 teravatt-tundi. Kogu Eesti elektritoodang oli 2017. aastal 11,1 TWh, mis on 2,8 TWh suurem kui tarbimine. Eesti eksportis Nord Pooli elektrituru kaudu ligi veerandi oma elektritoodangust. Eurostati andmetel on Eesti Euroopa Liidu kõige energiasõltumatum riik.
Eesti Energia majandustulemusi mõjutavad oluliselt ka kütteõli maailmaturuhinnad. Kõige sarnasem maailmaturul laialdaselt kaubeldav toode põlevkiviõlile on 1% väävlisisaldusega kütteõli, mille hind kasvas aastavõrdluses 39% ja maksis keskmiselt 271 eurot tonni kohta. Õli paranenud turuhind võimaldas Eesti Energial õlitoodangut 2016. aastaga võrreldes 24% võrra kasvatada.
Kokku tootis Eesti Energia 2017. aastal 395 000 tonni põlevkiviõli, mis on rekordiline kogus. „Enefit280 õlitehas on praeguseks saavutanud enda projekteeritud võimsuse ning suudab periooditi ka sellest enam toota. Käesoleval aastal plaanime tehase toodangut veelgi suurendada ennekõike töökindluse tõstmisega,“ selgitas Avila. 2017. aastal tootis Enefit280 45% rohkem õli kui aasta varem.
Estonia kaevandusest väljati aastaga 10 miljonit tonni põlevkivi, mis on rohkem kui Estonia kaevandusest kunagi varem ühe aastaga kaevandatud on. Kokku kaevandas Eesti Energia 2017. aastal 16 miljonit tonni kaubapõlevkivi.
Kontsern investeeris 2017. aastal 144 mln eurot ehk 2% rohkem kui aasta varem. 75 miljonit eurot investeeriti elektri jaotusvõrku selle kvaliteedi järjekindlaks parandamiseks. Kontserni võrguettevõte Elektrilevi rajas 221 uut alajaama ning 1572 kilomeetrit elektrikaablit. Elektrilevi võrgust on praeguseks 64% ilmastikukindel. Olulises osas tänu efektiivsuse kasvule oli Elektrilevil võimalik 2017. aastal võrgutasu elektritarbijatele 9% võrra langetada.
Eesti suurim tööstusinvesteering Auvere elektrijaam töötab 2015. aastast. 2017. aastal ehitas General Electric Auvere elektrijaamale uue kottfiltri süsteemi, mis tagab jaama madalad tolmuheitmed ka maksimaalsete koormuste juures. Jaam on planeeritud ehitajalt vastu võtta käesoleval aastal. Auvere elektrijaam tootis 2017. aastal 1,4 TWh elektrit.
Eesti Energia alustas 2017. aasta teises pooles elektri ja gaasi müüki äriklientidele Poolas. Lätis tõusti pärast sealse gaasituru avanemist riigi suuruselt teiseks gaasimüüjaks. Käesoleva aasta kevadel alustab Eesti Energia elektri müügiga ka Soomes ja Rootsis. Soomes pakutakse energiateenuseid koduklientidele, Rootsis aga nii kodu- kui ka äriklientidele.
Avila sõnul on kontserni strateegia suunatud kasvule ja puhtamale energiale. Ettevõtte eesmärk on toota 2021. aastal 40% elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. Selle ambitsioonika sihi täitmisel on oluline roll Eesti Energia taastuvenergia ettevõttel Enefit Green, kes plaanib enda tootmist laiendada kontserni senistel koduturgudel Läänemere piirkonnas. Valitsus on kokku leppinud Enefit Greeni vähemusosaluse börsile viimises.
Eesti Energia on teinud omanikule ettepaneku maksta 2017. aasta eest dividendi 15,8 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks summas ligi 4 miljonit eurot.
Allikas: Eesti Energia
Foto: Jan Erik Sintonen / Wikimedia Commons
