Ventilatsiooniõhu-soojuspump aitab energiat säästa

Print Friendly, PDF & Email

Hoone energiasäästlikumaks muutmiseks tõhustatakse enamasti soojustust ning vahetatakse aknad ja uksed õhukindlate vastu. Seejuures kiputakse unustama, et hoone soojustamise ning ventilatsiooni- ja küttesüsteemide uuendamisega saavutatav sääst võib kuluda niiskuskahjude kõrvaldamisele või tuulutatakse hermeetilisusega säästetud energia aknast välja. Kokkuvõttes hoone küttekulud kuigi palju ei alanegi. Ka tasuvusajale ei pöörata piisavalt tähelepanu. Teenimatult pööratakse vähe tähelepanu energiasäästule, mida on võimalik vanades korruselamutes saavutada uuenduslike lahenduste, nt soojuspumpade või päikeseenergia kasutamise teel.

Üks võimalik hoone energiakulu vähendamise allikas on energia tagasivõtmine väljapuhkeventilatsiooni õhust. Enamasti tehakse seda nii, et ventilatsioonisüsteem varustatakse soojusvahetiga, milles väljapuhkeõhus sisalduv energia soojendab sissepuhkeõhku. Tunduvalt tõhusam on aga võtta energia väljapuhkeõhust välja soojuspumba abil. Erinevalt välisõhust, mis on talvel külm, on väljapuhkeõhu temperatuur alati üle 20 °C ning see tagab soojuspumba hea soojendustõhususteguri (COP, ingl coefficient of performance). Rootsis seatakse ventilatsiooniõhu-soojuspump juba enam kui 90 % uutesse hoonetesse.

Kui 25 korteriga elamus tahetakse tagada nõuetekohane ventilatsioon, tuleb sealt ära juhtida vähemalt 1 m3 õhku sekundis. Kui 21 kW-se soojuspumbaga alandada väljapuhkeõhu temperatuur 5 °C-ni, on võimalik aastas säästa enam kui 110 000 kWh soojusenergiat. Enamiku aja aastast annab majja soojust vaid ventilatsiooniõhu-soojuspump. Kui arvestada, et soojuspumba sisseseadmine maksab ca 300 000 krooni, tasub see end ära 3–4 aastaga.

Ventilatsiooniõhu-soojuspumpa on võimalik seada ka olemasolevasse hoonesse

Nõukogudeaegsete korruselamute ventilatsioonisüsteem tuleb selleks ümber ehitada, kasutades ära olemasolevaid tuulutuslõõre. Lõõrid on vaja puhastada ja seest plast- või epoksükattega vooderdada ning hoone katusele paigaldada ventilaatorid ja soojusvahetid, milles kinni püütud energia juhitakse soojuspumpa. Soojusvaheti saab toite hoone elektrisüsteemist. Korterites olevad ventilatsioonirestid tuleb asendada reguleerimist võimaldavate klappidega. Õhu sissevõtmiseks seatakse hoone välisseintesse värskeõhuklapid. Üks võimalus on värskeõhuklappide asemel paigaldada hoonesse kliimaseade, mis sissevõetavat õhku talvel soojendab ja suvel jahutab.

Kuigi ümberehituskulud ei ole väikesed, on investeeringu tasuvusaeg lühike ning saab olla kindel, et elamu saab hea ja piisava ventilatsiooni. Näiteks võib tuua 30 korteriga elamu Tamperes (joonis 1), kus ventilatsiooniõhu-soojuspumba paigaldamine on praegu pooleli. Tegemist on tüüpilise 1960ndatel aastatel ehitatud elamuga, mida praegu kasutatakse üliõpilaste ühiselamuna. Selle hoone puhul on soojuspumba arvutuslik tasuvusaeg viis aastat.

Foto: Energy Professionals OÜ

Teine uudne lahendus on kasutada maasoojuspumba sisseseadmisel kompaktkollektoreid. Kompaktkollektor koosneb 40-millimeetristest plasttorudest kokku keevitatud, allapoole külmumispiiri paigaldatavatest 1,5×2-meetristest kontuuridest, igas kontuuris 40 meetrit toru. Eramajale on vaja kaheksat kollektorit, mille jaoks tuleb rajada vaid 15 m pikkune kaevik.

Kompaktkollektorit on soovitatav kasutada koos ventilatsiooniõhu-soojuspumbaga (joonis 2), mis võimaldab suvisel ajal juhtida ventilatsioonist võetavat soojust pinnasesse, seda ette soojendades.

Joonis: Energy Professionals OÜ

Praegu Tallinnas Suurtüki tänaval ehitatavate elamute energiaga varustamiseks paigaldatakse maasse kompaktkollektorid ning ühendatakse nad ventilatsiooni-soojuspumpadega. Eesmärk on nende abil katta peaaegu kogu elamute energiavajadus. Arvutuste kohaselt on viie korteriga elamule vaja lisaenergiat vaid paarsada kilovatt-tundi aastas (joonis 3).

Joonis: Energy Professionals OÜ

Kirjeldatud küttesüsteemi saab varustada kaugseireseadmega, mille abil korteriühistu liige, majaomanik või -hooldaja saab Interneti vahendusel hoone energiatarbimist pidevalt jälgida ning süsteemi ka seadistada. Suurtüki tänavale rajatavate hoonete andmed on kavas teha Internetis avalikult jälgitavaks.

Uudne teenus on ka investeeringutele energiasäästugarantii andmine. See annab investeerijale kindlustunde, et ettenähtud energiasääst ka saavutatakse. Tagatud on ka see, et töö teevad oma ala asjatundjad.

Artikli “Ventilatsiooniõhu-soojuspump aitab energiat säästa” koostas Keskkonnatehnika toimetus vestluse põhjal Aivar Paaboga firmast Energy Professionals OÜ

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 5/2010 lk 28–29

close