Veetarbimine Eestis 2019. aastal
Keskkonnaagentuuris valminud 2019. aasta veekasutuse koondaruande järgi tarbiti Eestis möödunud aastal olmevett 42 miljonit kuupmeetrit. Seega kulutas üks elanik olmevett 87 liitrit ööpäevas (ehk ca 2,6 m³ kuus), mis teeb umbes 213 vannitäit vett aastas. Keskmise Eesti elaniku veetarbimine oli ligi 40 % väiksem keskmise Euroopa Liidu elaniku omast. Viimasel kulub olmevajadusteks aastas umbes 358 vannitäit vett. Olmeveena käsitletakse joogiks, toidutegemiseks ning teisteks olmevajadusteks kasutatavat vett.
Keskkonnaagentuuris valminud 2019. aasta veekasutuse koondaruandest leiab teavet nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui reostuskoormuse kohta. Aruandest selgub, et kogu Eesti veevõtt oli 2019. aastal 1 miljard m3, millest 67% moodustas elektrijaamade jahutusveevõtt.
Olenemata sellest, et veevõtt on pea 40% väiksem kui 2018. aastal (1,6 miljardit m3), on reostuskoormused siiski jäänud samale tasemele. Veevõtu vähenemine on tingitud oluliselt väiksemast elektrijaamade jahutusvee vajadusest 2019. aastal. Jahutusvesi hilisemat puhastamist ei vaja, kuna vee keemiline koostis ei muutu ja seega ei mõjuta see ka üldist reostuskoormust.
Peale jahutusvee võeti 2019. aastal 184 miljonit m3 kaevandus- ja karjäärivett, mis moodustas kogu veevõtust 18% ning 101 miljonit m3 pinnavett, mis moodustas veevõtust 10%. Põhjaveevõtt moodustas kogu veevõtust 5% (45 miljonit m3) ning mereveevõtu osakaal jäi alla poole protsendi.
Jättes kõrvale jahutusvee kasutuse, siis kõige suurem veetarbimine oli 2019. aastal tööstuse ja tootmise (51%) ning olme (37%) valdkonnas. Järgnesid energeetika (6%) ning põllumajandus (4%).
Puhastamist vajavat reovett tekkis 2019. aastal 139,4 miljonit m³. Sellest ca 74% ehk 103 miljonit m³ puhastatakse III astme reoveepuhastites, mis hõlmavad endas ka fosfori ja lämmastiku ärastust. Sellist tüüpi puhastus on tänapäevase reoveekäitluse üks peamisi eesmärke. Kõige laialdasemalt on III astme puhastid kasutusel Lääne-Viru maakonnas, kus puhastamist vajavast reoveest lausa 95% puhastatakse bioloogilis-keemiliselt III astme puhastites. Üle 90% reoveest puhastatakse III astme puhastites ka Järva ning Tartu maakonnas.
Allikas: Keskkonnaagentuur
Foto: Pexels (CC0)
Vt ka Vee hind Eestis 2019. aastal.
