Välisõhu saasteluba – mitte ainult suurtootjate kohustus!

Print Friendly, PDF & Email

Konsultandina töötades puutume tihti kokku üllatunud ettevõtjatega, kes avastavad, et nende tegevus nõuab välisõhu saasteluba.

Välisõhu saasteloa kohustuse määrab Keskkonnaministri määrus nr 101 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused”, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba. Määrus sätestab ühest küljest seadmete võimsused ja teisest küljest saasteainete heitkogused, millest alates on saasteloa omamine kohustuslik.

Seadmete võimsuste osa on tavaliselt ettevõtete jaoks mõistetav. Näiteks suudab naftasaaduste käitleja või tankla haldaja edukalt määrata, kas tema laadimiskäive on aastas üle 2000 m3 , või katlamaja omanik hinnata, kas tema katelde kogusoojusvõimsus ületab 0,3 MW. Probleemid arusaamisega, et saasteluba on kohustuslik, tekivad peamiselt sellest, et ei osata hinnata, kas ületatakse saasteainete heitkoguste künnist või mitte.

Üheks enamlevinud saasteaineteks, mille heitkoguste hindamisega probleeme tekib, on lenduvad orgaanilised ühendid. Tegu on saasteainega, mille emiteerimisele on järjest rohkem tähelepanu pöörama hakanud ka järelevalveasutused. Lenduvate orgaaniliste ühendite heitmed on põletusseadmete kõrval järgmiseks põhjuseks nii saastelubade taotlemisel kui ka ettevõtetele ettekirjutuste tegemisel.

Lenduvad orgaanilised ühendid

Määrus nr 101 sätestab, et saasteluba on nõutav, kui aastas eraldatakse vähemalt 0,1 tonni lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) on sünteetilised ja looduslikud ained, mis lenduvad isegi toatemperatuuril. Levinuimad LOÜd on metaan, aldehüüdid, ketoonid jt. Selliseid aineid esineb kodukeemiatoodetes. Suures koguses esineb neid aga lahustites ja lakkide, värvide, liimide koostises.

Vaatleme lähemalt, mida selline eralduvate LOÜde kogus reaalselt tähendab. Näiteks ühte enimkasutatavat lahustit, atsetooni, peetakse väga lenduvaks aineks ehk siis aine lenduvuseks loetakse 100%. See aga tähendab, et kui ettevõte kasutab aastas üle 100 kg atsetooni, siis tekib üle 0,1 tonni LOÜsid, mis tähendab, et ettevõte peab omama välisõhu saasteluba. Aastas nelja kanistri atsetooni tarbimine on jõukohane väga paljudele ettevõtetele.

LOÜde heitmeile peaksid samuti tähelepanu pöörama ettevõtted, kes kasutavad oma töös värve, lakke, liime ja puhastusvahendeid. Selliste kemikaalide puhul on LOÜ sisaldus tavapäraselt 20 kuni 100 protsenti. See aga tähendab, et saasteluba on kohustuslik omada juba 100–600 kg kemikaali kasutamisel aastas.

Sellest lähtuvalt peaksid kõik värvitöökojad (nt autoremondiettevõtted), metallide ja puidu töötlemisega tegelevad ettevõtted ning suur osa elektroonikaettevõtetest pöörama tähelepanu oma töös kasutatavate kemikaalide kogustele ja koostisele. Juhul kui ettevõte kasutab oma igapäevatöös kemikaale, siis on väga suur tõenäosus, et ettevõttel on kohustus omada välisõhu saasteluba.

Odavam on välisõhu saasteluba taotleda

Välisõhu saastelubade omamise ja nende nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Keskkonnainspektsioon. Inspektsioonil on õigus välisõhu kaitse seaduse nõuete rikkumise eest teha juriidilisele isikule kuni 2000 euro suurune trahv. Peale trahvi on õigus ilma välisõhu saasteloata emiteeritud LOÜde eest nõuda 20kordset saastetasu. 2012. aastaks kehtestatud saastetasu määr LOÜde emiteerimisel on 91,90 €/tonn. Kõrgendatud saastetasu rakendamine võib tuua ettevõttele märkimisväärse väljamineku, mida loa nõuetekohasel taotlemisel on võimalik kergesti vältida.

Artikli autor on PIRET TOONPERE Adepte Ekspert OÜ

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 2/2012 lk 4.

Foto: Wikimedia Commons

close