Eesti joogivee radioaktiivsusest

Print Friendly, PDF & Email

Elukeskkonna tähtsamaid tegureid on vesi, mis mõjutab nii inimeste tervist kui ka elukvaliteeti. Vee, sealhulgas joogivee keemilist koostist uuriti Eestis juba möödunud sajandil, kuid just viimasel ajal on leitud väga olulisi näitajaid, millele varasematel aegadel tähelepanu ei pööratud või mida ei olnud võimalik uurida. Eestis juuakse mitmel pool põhjavett, mis on tervislik, sest sisaldab rohkesti kasulikke elemente. Põhjavee joomisega võib aga kaasneda ka muresid, millega tuleb tõsiselt tegelda. Üks neist on joogivee radioaktiivsus.

Radioloogilised nõuded joogivee kvaliteedile

Eesti põhjavee radioaktiivsuse kohatist kõrget taset põhjustavad looduslikud radionukliidid, mis pääsevad põhjaveelademesse ümbritsevatest pinnasekihtidest, nt oobolusliivakivist ja diktüoneemakildast. Radioaktiivsed elemendid avaldavad mõju peamiselt kambriumivendi ning mõningal määral ka ordoviitsium-kambriumi veeladestute veele. Pinnavees on looduslikke radionukliide üldjuhul vähe.

Joogivee radioaktiivsuse suhtes on tähtsaim joogiveest saadava efektiivdoosi suurim lubatav väärtus – joogiveedirektiiv 98/83/EÜ [1] sätestab selleks 0,1 millisiivertit aastas (mSv/a). Eestis on sama nõue kirjas sotsiaalministri määruses „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ [2]. Radionukliidisisalduse määramisel ei pea arvesse võtma joogivee triitiumi-, kaaliumi- ega radooni ja selle lagunemisühendite sisaldust, siiski peetakse vajalikuks pidada eraldi arvet triitiumi- ning radooni- ja selle lagunemisühendite kohta.

Joogivee kvaliteedi tagamine kuulub Eestis Sotsiaalministeeriumi vastutusalasse, joogiveeallikate ja -ressursside kaitse aga Keskkonnaministeeriumi pädevusse. Direktiivis 98/83/EÜ sätestatud nõuete täitmise tagamiseks on need ministeeriumid tellinud mitu uuringut.

Joogivee radioaktiivsusele pühendatud uuringud Eestis

Aastal 2000 tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus (EGK) Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuringu, mille eesmärk oli koostada ülevaade Harju maakonnas joodava põhjavee mikrokomponendisisaldusest ja võrrelda seda joogiveedirektiivi nõuetega. Leiti, et Harju maakonnas ja Tallinnas kambriumi-vendi veeladestust vett võtvate puurkaevude vesi ei vastanud 62 %-s proovides joogivee radioloogilistele nõuetele. Tõdeti, et selle veeladestu põhjavett on vaja täiendavalt uurida, et määrata kõigi nende radionukliidide sisaldus, millest moodustub efektiivdoos [3].

Aastal 2001 võeti Keskkonnaministeeriumi tellimusel veeproovid Lääne- ja Põhja-Eesti suuremate veehaarete kambriumi-vendi veeladestusse ulatuvate puurkaevude veest ning määrati selle uraani- (U-238, U-234), raadiumi- (Ra-226, Ra-228), polooniumi- (Po- 210), plii- (Pb-210) ja kaaliumisisaldus (K-40). Saadud analüüsitulemuste põhjal arvutati põhjavee tarbimisest tulenevad efektiivdoosid, mis valdavalt ületasid joogivee kvaliteedinõuetes sätestatu. Selle uuringu tulemused kinnitasid, et kambriumi-vendi veeladestu põhjavee looduslike radionukliidide sisaldus on normikohasest suurem – oodatavad efektiivdoosid ületasid lubatud väärtust 2–7 korda [4]. Töö teine etapp [5] sai valmis aastal 2002.

Aastal 2003 uuris EGK Keskkonnaministeeriumi tellimusel ordoviitsiumi–kambriumi veeladestu põhjavee radioloogilist vastavust joogivee kvaliteedinõuetele. Proovid võeti Põhja-Eestist. Tulemuste põhjal arvutati oodatavad efektiivdoosid täiskasvanutele, mis olid valdavalt väikesed ning vastasid joogivee kvaliteedinõuetele. Vähesel määral ületas lubatud väärtuse Vaivara ja Lüganuse valla puurkaevude veest koguneda võiv efektiivdoos. Neis valdades on täheldatud aluskorrakivimite anomaalset uraanisisaldust [6].

Aastatel 2004–2005 võttis EGK kuuskümmend põhjaveeproovi ning analüüsis nende raadiumi- (Ra-226, Ra-228), uraani- (U-238), tooriumi- (Th-232) ja triitiumisisaldust (H-3). Arvutatud efektiivdoosid jäid vahemikku 0,061– 0,64 mSv ning ületasid täiskasvanuile lubatud väärtust kuni kuus korda. Enamiku (75 %) uuritud puurkaevude vesi andnuks lubatust suurema efektiivdoosi [7]. Aastal 2005 tegi Kiirguskeskus Sotsiaalministeeriumi tellimusel uurimustöö, millest selgus, et ligi viiest sajast kambriumi-vendi veeladestust vett võtvast puurkaevust oli vee looduslike radionukliidide sisalduse andmeid vaid 155 kohta. Suurema osa (umbes 80 %) uuritud puuraukude korral kujunes efektiivdoos lubatust suuremaks. Eristada on võimalik kaht suure radioaktiivsusega põhjavee piirkonda – Tallinn koos Harjumaaga ja Lääne-Virumaa põhjapoolne osa. Osutus, et kambriumi-vendi põhjavett joob umbes 230 000 inimest. Kogu Eestis hinnatakse lubatust suurema radionukliidisisaldusega vee tarbijate arvuks 184 000 inimest (14 % Eesti elanikkonnast) [8].

Aastal 2005 hindas EGK Keskkonnaministeeriumi tellimusel Viimsi vallas katsetatud põhjavee radioaktiivsuse vähendamise tehnoloogia tõhusust. Selgus, et tulemused olid head (vt Keskkonnatehnika 3/10. Toim.), ent ühest filtrist tõenäoliselt ei piisa ning filtrimine peab olema kaheastmeline [9].

Aastal 2008 uuriti, kui palju võiksid efektiivdoosi suurendada kambriumivendi ladestu vees sisalduvad radionukliidid poloonium (Po-210) ja plii (Pb-210). Selgus, et suurenemine võib olla umbes 10 % ning haigestumisriski see oluliselt ei suurenda. Et uuritud proovide arv oli väike, tuleks edaspidi võtta lisaproove [10].

Aastal 2009 valmis Sotsiaalministeeriumi tellimusel põhjalik uurimistöö põhjavee radioaktiivsuse ja sellest tuleneva terviseriski kohta. Tugineti kõigi varasemate uuringute tulemustele ning tehti lisamõõtmisi. Töö tulemusena koostati ühtne andmebaas ning jõuti järeldusele, et proove tuleks võtta kõikidest veeladestutest, millest võetakse joogivett. Soovitati võimaluse korral asendada kambriumi-vendi veeladestu vesi mõne muu ladestu veega. Juhiti tähelepanu sellele, et riski hindamisel ja meetmete rakendamisel peab lapsi ja noorukeid käsitletama omaette riskigrupina.

Jõuti ka järeldusele, et olemasolevate raua- ja mangaaniärastusseadmete abil ei saa radionukliide tõhusalt kõrvaldada. Projektis arvutati, kui palju võiks vee radionukliididest puhastamine maksma minna, ning selgus, et suure tarbijate arvuga veevärgi vee puhastamine vee hinda kuigi palju ei tõstaks, ent väikeses veevärgis oleks hinnatõus märkimisväärne. Vee puhastamisega kaasneb uusi probleeme, nt mida teha radioaktiivselt saastunud filtrite ja setetega, ning see, et pöördosmoos või ioonivahetus halvendab joogivee kvaliteeti – on vaja taastada vee soolasisaldust ning vee organoleptilised omadused võivad kannatada [11]. Uuringu järeldustega tegeleb ministeeriumideülene töögrupp.

Nagu kirjeldatud uuringuist järeldub, tarbib Eestis lubatust suurema radionukliidisisaldusega vett arvestatav osa elanikkonnast. Tuginedes Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (USEPA) andmetele ioniseerivast kiirgusest tingitud vähihaigusriski kohta võib väita, et kui 100 000 inimest tarbib vett, mis võib aastaga anda 0,3 mSv suuruse kiirgusdoosi, võib selles inimgrupis esineda umbes kaks vähijuhtu aastas [12]. Muudest riskiteguritest tingitud juhtude arvuga võrreldes on see arv väga väike. Et aga sätestatud nõuded tulenevad nii rahvusvahelistest kui ka riigisisestest õigusaktidest, peab hoolitsema nende täitmise eest.

Joogivee radioaktiivsusega seotud mure leevendamise meetmed

Keskkonnaministeerium eestvedamisel koostati aastatel 2007–2008 „Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2008–2017“ ning selle rakenduskava aastateks 2008–2011 (KORAK) [13], mis Vabariigi Valitsuse korraldusega ka kinnitati. KORAK sätestab mitmesuguseid tegevusi joogivee radioaktiivsusega seotud mure leevendamiseks. Kaalutakse suurenenud radionukliidisisaldusega joogivee tarbimise vähendamist, selle puhastamist, lahjendamist või asendamist.

Praegu tegeleb joogivee radioaktiivsusega Terviseameti juurde moodustatud töögrupp, millesse kuuluvad eri asutuste eksperdid. Eesmärk on täpsustada sotsiaalministri määrust ning hinnata kambrium-vendi põhjavee kasutamisega kaasnevat terviseriski. Täpsustada tuleb efektiivdoose ja nendega seotud terviseriski tõenäosust. Loodetakse leida võimalusi sotsiaal-majanduslike arvutuste tegemiseks, et selgitada, mida vee radionukliidisisalduse vähendamine maksab ning kuidas see mõjutab vee hinda.

Viidatud allikad

  1. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 98/83/ EÜ olmevee kvaliteedi kohta. 1998.
  2. Sotsiaalministri määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. 2001.
  3. Joogiveeuuring mikrokomponentide määramiseks Harjumaal. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2000.
  4. Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee radionukliidide sisalduse määramine ja selle vastavuse hindamine EL joogiveedirektiivi 98/83/EÜ nõuetele Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel, I etapp. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001.
  5. Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee radionukliidide sisalduse määramine ja selle vastavuse hindamine EL joogiveedirektiivi 98/83/EÜ nõuetele Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel, II etapp, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2002.
  6. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjavee radionukliidide sisalduse määramine. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2003.
  7. Technical Assistance for the Pilot Harju Sub-River Basin District Water Management Plan. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2005.
  8. Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Kiirguskeskus, 2005.
  9. Põhjavee radioaktiivsuse vähendamise veetöötlustehnoloogia efektiivsuse hinnang. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2005.
  10. Uuring Po- ja Pb-sisalduse kohta Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjavees, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2008.
  11. Forte et al. Estimation of concentrations of radionuclides in Estonian ground waters and related health risks. Twinning Light Contract No EE06-IB-TWP-ESC-03, 2009.
  12. Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuur (http://www.epa.gov/)
  13. Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2008–2017. Keskkonnaministeerium, 2008.

Artikli autor on EVELYN PESUR, MSc, Keskkonnaministeerium

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 4/2010, lk 14–15.

Foto: Wikimedia Commons

close