Vabatahtlikud tulevad naftareostuse korral appi linde päästma

Print Friendly, PDF & Email

7. oktoobril sõlmisid keskkonnaminister Rene Kokk ja Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondist (ELF) koostöökokkuleppe, mille kohaselt tulevad vabatahtlikud mere naftareostuse korral appi elusloodust päästma.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul avaldab mere naftareostus keskkonnale ja tervele ökosüsteemile enamasti väga suurt mõju. „Üks suurim selline keskkonnareostus on 2006. aastast, mil naftareostuse tõttu hukkus Loode-Eestis tuhandeid linde, päästeti ning tagasi loodusesse lasti 161 lindu. „Lindude päästmine ja puhastamine on aja- ja ressursimahukas töö, mistõttu riigile on vabatahtlike kaasabi mitte pelgalt teretulnud, vaid lausa hädavajalik.“

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialisti Agni Kaldma sõnul on Läänemerel pesitsevate ja talvituvate lindude arvukus juba saanud naftareostuste tõttu kannatada. „Piisab väikesest naftalaigust, et hävitada merelinnu sulestiku vee- ja soojapidavus ning lind hukkub. Kui lind ei saa enam sukelduda ega toitu püüda, on tema saatuseks kas külmuda või surnuks nälgida. Läänemerel pesitseb ja talvitub ka sedavõrd madala arvukusega liike, et kui me neid aidata ei oskaks, hävitaks naftareostus nende pesitsuskohas terve liigi. Näiteks kirjuhahk on terves maailmas otseses hävimisohus,“ selgitas Kaldma.

Kui merelinnud reostuse korral naftaga määrduvad, soovivad paljud inimesed minna linde päästma. Kaldma sõnul on aga tegemist väga spetsiifilise tööga, mis eeldab ettevalmistust, oskusi, teadmisi ja varustuse olemasolu. „Aitajad peavad oskama aidata, et teadmiste puudumise tõttu mitte rohkem kahju tekitada,“ lausus Kaldma. ELF on üle kümne aasta tegelenud vabatahtlike koondamise ja koolitamisega ning on jätkuvalt valmis seda tegema. Nii on naftareostuse korral olemas inimesed, kes oskavad linde aidata.

Naftareostused Eestis ja kahjude rahaline korvamine

Eestis on toimunud mitu naftareostusjuhtumit. 1993. aasta jaanuaris voolas tankerilt „Kihnu“ Tallinna lahte 104 tonni kütust. 2000. aasta 16. septembril avastati Muugal naftareostus, siis lekkis Malta tankeri „Alambra“ laadimisel 300 tonni naftat reostusena sadamaalale ja reostus levis Rootsini välja. Tegemist oli suurima keskkonnakatastroofiga taasiseseisvunud Eestis.

2006. aasta jaanuari viimasel nädalal toimus Loode-Eestis naftareostus. Selle avastasid juhuslikud jalutajad Nõva lähedal Loode-Eesti rannikul, kes nägid rannas õliga määrdunud elusaid ja surnud linde. Kokku oli õliga reostunud ligi 35 km rannikut, reostuse tõttu hukkus 20 000–30 000 lindu. Eri hinnangutel oli merre sattunud kuni 40 tonni rasket kütteõli, sellest korjati kokku umbes 10 tonni. Reostuse põhjustaja jäi leidmata.

Naftareostusallikaid on võimalik laboris identifitseerida. Eestis tegeleb sellega Keskkonnauuringute Keskus. Analüüsimiseks piisab ka ühe milliliitrisest proovist, ent see peab iseloomustama kogu reostust. Proov tuleb võtta võimalikult kiiresti, et keskkonnamõju oleks võimalikult väike, ning kasutama peab õigeid proovivõtuvahendeid. Kuigi keemilisel analüüsil on tähtis osa reostusallika kindlakstegemisel, ei ole see ilma täiendava taustteabeta kaalukas asitõend, sest samast algallikast pärit naftasaadustel on sama kromatograafiline muster. Tuleb tõestada ka võimaliku reostaja seotust reostuskohaga reostamise hetkel.

Reostusõnnetuste lahendamisel on oluline roll naftafondidel. Reostuse kokku kogumisega kaasneb alati ka reaalne rahaline kulu – kahjude likvideerimine ja endise olukorra taastamiseks tehtavad kulutused, puhastamine ja jäätmete käitlemine. Lisaks tekib reaalne kahju looduskeskkonnale. Selliste kulutuste hüvitamiseks on mõeldud reostusfond, mis toimib kaheastmeliselt – kuni teatud piirini vastutab kahjude hüvitamise eest laevaomanik ning piirmäära ületamise korral fond. Seda nii rahalise abi kui ka rahvusvahelise õigusalase aluse osas, et nõuda reostuse põhjustajatelt sisse tekitatud kahjud. Raha maksavad fondi naftasaaduste importijad, kes aastas veavad riiki sisse rohkem kui 150 000 tonni rasket kütteõli.

Keskkonnameedia

Foto: Engin Akyurt / Pexels

close