Eesti rohelised sihtkohad Green Destinations konkursil

Rahvusvaheline säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations avalikustas 6. oktoobril need paigad üle maailma, mis valiti kestlike sihtkohtade TOP100 nimekirja. Eestist pääsesid saja roheliste sihtkoha hulka kõik seitse taotluse esitanud sihtkohta – Pärnu, Saaremaa koos Muhuga, Hiiumaa, Tartu, Järvamaa, Lahemaa ja Rakvere. 

TOP100 hulka valimiseks pidid sihtkohad esitama konkursile edulood, mis oleksid rahvusvaheliselt eeskujuks ning kirjeldama olukorda 30 valdkonnas, mis puudutavad kestlikku arengut.

Eestist valiti 7 sihtkohta TOP100 rohelise reisisihtkoha hulka

Pärnu esitas konkursile kaitsealuse rannaniidu külastajatele avamise loo, mis rääkis sellest, et liitumine üle-euroopalise kaitsealade võrgustikuga Natura 2000 tõi Pärnu suurima atraktsiooni, ranna-ala laienemise võimalustele ranged piirangud. Piirangud pöörati aga plussiks, sest leiti lahendus, kuidas külastajatele kaitseala omapära ja liigirikkust ohutult tutvustada, panna neid seda unikaalset looduskooslust väärtustama ning pakkuda sisukat vaheldust rannaliival peesitamisele. Tänaseks on Pärnu rannaniidu kaitsealal looduse õpperada ja vaatetornid ning rannaniite hooldavad linnalehmad.

Rakvere esitas konkursile linnasüdames asuvate kortermajade energisäästlikumaks muutmise, mille tulemusena on peale kortermajade elanike kulude säästu saanud suur osa linnast uue väljanägemise ning muutunud ka külastajatele atraktiivsemaks.

Hiiumaa esitas konkursile Euroopa Naaritsa päästmise loo. Euroopa naarits ehk mink on Euroopa üks ohustatumaid imetajaid ja tema päästmiseks on vaja inimeste tuge. Mink on Euroopasse sattunud peamiselt karusloomafarmidest. 1990ndate lõpus loeti naarits Eestis väljasurnuks. 2000. aastal hakati Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskusest pärit minke Hiiumaale asustama ja nii looma uut Euroopa naaritsa asurkonda.

Saarema esitas konkursile I Land Sound muusikafestivali, mille korraldajad paluvad osalejatel hoolida loodusest. Festivalil ei kasutata ühekordseid sööginõusid ega joogitopse. Külastajatel palutakse endal kaasa võtta joogipudel, mida saab kohapeal täita. Prügi palutakse sortida ja seda mitte kuskile vedelema jätta, suitsukonide jaoks on festivalialal olemas Kopsid. Nii enda kui nõude pesemiseks palutakse kasutada loodustooteid.

Tartu esitles end konkursil jalgratta- ja jalakäiasõbraliku linnana. Tartu eesmärk on vähendada perioodil 2019–2040 sõiduautode kasutamist linnas 20% võrra. Viimase viie aasta jooksul on Tartus ehitatud üle 100 km rattateid. Käivitatud on kogu linna kattev rattaringlus Tark Ratas / Smart Bike, mille iseteenindavatest laenutuspunktidest  saab lühiajaliseks kasutamiseks laenutada 750 jalgratast, neist 500 on elektrilised. Alates 2029. aasta suvest on linnas 64 biogaasil sõitvat bussi.

Lahemaa esitas konkursile üleeuroopalise kaitsealade päeva tähistamise. Eesti kaitsealadel toimuvad sel päeval mitmed matkad ja programmid. Juhendajaiks on kaitsealadel tegevad giidid ning toitlustamise eest kannavad hoolt kohalikud toidutootjad. Matku korraldatakse üle kuuekümne ning need leiavad aset enam kui kolmekümnel Eesti kaitsealal..

Paide esitas konkursile linna ajaloolise peaväljaku kordategemise ja selle muutmise inimeste kohtumispaigaks ja kultuurisündmuste läbiviimise kohaks.

Roheliseks sihtkohaks pürgiv koht peab vastama enam kui sajale Green Destinations kriteeriumile

Jõudmine Green Destinations TOP100 nimekirja on siiski alles esimene etapp. Roheliseks sihtkohaks pürgiv koht peab vastama enam kui sajale kriteeriumile, mis puudutavad loodust (kogu ökosüsteemi), keskkonda (veekäitlus, õhukvaliteet, prügimajandus), kliimat, kultuuri ja traditsioone, elanike sotsiaalset heaolu (sh elanike tervis, tööhõive), ettevõtluskeskkonda ja külalislahkust ning elanike kaasatust ja omavalitsuse juhtimist.

Nüüd analüüsib žürii järgmise aasta kevadeni nimekirja pääsenud sihtkohti lähtudes ülejäänud 70-st kriteeriumist. Järgmise aasta mais antakse teada, kes pälvisid Green Destination Award tunnustuse ja mais valitakse ka Good Practice Story võitjad.

Eesti sihtkohtade osalemist programmis rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond, programmi veab EAS-i turismiarenduskeskus.

Keskkonnameedia

Foto: Kristian Pikner / Wikimedia Commons CC BY 4.0