Suure paneelmaja päikeseküte on tulus

Print Friendly, PDF & Email

Aastakümneid Mustamäe üheksakorruselises paneelmajas elanud Jaanus Raudsepp on meie korteriühistute ajastu algusest peale (nüüd juba kaheksa aastat) ajanud ühistu asju. Tehnikaülikoolis transporditehnikat õppinud mees on viimased kolm aastat ühistu juhatuse esimehena otsinud võimalusi kommunaalmaksete kallinemise vältimiseks.

KÜTTEHINNA TÕUS KANNUSTAS MÕTTETÖÖLE

Küttehinna tõus pidurdumise märke ei ilmuta ning seepärast hakatigi mõtlema, mida tuleks ette võtta selleks, et korterite maksukoormus võimalikult vähe suureneks. Kommunaalteenuste (nt lift, prügivedu) hind on küttega võrreldes tühine. Nii hakkaski Jaanus Raudsepp lähemalt uurima päikeseenergia kasutamist. Kuna tegu on üsna kuluka ettevõtmisega, kulus tal rohkem kui kaks aastat selle valdkonnaga lähemaks tutvumiseks ning kohalike ja välisfirmadega kontaktide otsimiseks.

paneelmaja päikeseküte
Jaanus Raudsepp näitab vaakumtoru, mida on
lihtne uue vastu ümber vahetada. Foto Harri Treial

Ühistu esimees meenutab, et majaelanikega oli päikesekütte kasutamise üle juba mõnda aega mõtteid vahetatud – üldkoosolekul tuldi selle ideega välja eelmise aasta kevadel. Enamik korteriomanikest oli sellega päri.

Päikeseküttele üleminekuks oli vaja võtta üsna suurt laenu, mida projekti skeptiliselt suhtunud pangad heameelega anda ei tahtnud. Lõpuks jõuti lepinguni Swedbankiga. Kümneks aastaks saadud kahe miljoni krooni eest tehtavate tööde sisse arvati ka maja hoovipoolsete rõdude soojustamine ja kinniehitamine, sest ilma pole ju mõtet kütta. Linnavalitsus niisuguseks suurettevõtmiseks oma õlga alla ei pannud. Kohapealsed pakkumised läbi uuritud, jätkati parima päikeseküttesüsteemi leidmiseks otsinguid kaugemalt. Käidi koguni Hiinas, kus tutvuti kolme tüüpi päikeseküttesüsteeme valmistava ettevõttega. Päikesekiirgust püüdvate paneelide, automaatikaseadmete jms kvaliteedi üle polnud põhjust nuriseda. Ostuotsuse langetamisel lähtuti nii soodsast hinnast kui ka meie kliimasse sobiva lahenduse valikust. Õnnestus ka ostuhinda algsest odavamaks kaubelda. Päris palju aega kulus seadmete Eestisse toimetamisele, kaubalaeval kulus Šanghai sadamast Tallinna jõudmiseks ligi kuu.

Päikesepaneele katusele kinnitavate metallkonstruktsioonide ehitamist alustas firma Anrebell selle aasta juunis ning augustis hakati paigaldama päikesepaneele ja automaatikaseadmeid. Enne paneelide kohalesaabumist jõuti ehitada ka katuselt püstikuid pidi alla suunduv torustik ning paneelide metallist kandekonstruktsioonid.

KATUS TÄIS LÄIKIVAID SOOJUSEPÜÜDUREID

Jaanus Raudsepa selgituste kohaselt koosneb nende Vilde ja Mustamäe tee nurgamaja päikeseküttesüsteem kuuest osast. Katusel on 64 päikesesoojust püüdvate vaakumtorudega (iga toru 180 cm pikk) paneeli, mis jagunevad neljaks kümnest ning kaheks kaheteistkümnest paneelist koosnevaks plokiks ning mille montaažiga jõuti ühele poole kahe kuuga. Paneelid monteeriti katusele 55-kraadise kaldenurga all ja vaatega lõunasse. Päikesekiirgust neelavat pinda on kokku 270 m2 . Igal plokil on omaette automaatikaseadmed. Roostevabast terasest mahutid 10 m3 sooja vee jaoks paigutatakse keldrisse. Kinnises veesoojendussüsteemis ringleb glükooli ja vee segu, mille külmumistemperatuur on alla –30 o C.

INVESTEERING, MIS END KINDLASTI ÄRA TASUB

Esimene päikese abil soojendatud vesi saadi Mustamäe paneelmaja veekraanidesse septembri keskel. Siis olid küll ainult pooled paneelid katusel paigas ja soojaveetorustikuga ühendatud. Et kuu lõpus oli palju pilvituid päevi, jätkus sooja (50 o C) tarbevett kogu maja jaoks. Talvekuudel päikeseenergiast muidugi ei piisa ning siis võetakse lisasoojust Mustamäe kaugküttesüsteemist.

Jaanus Raudsepp näitas arvutiekraanil tasuvusarvutust. Kaugküttevõrgust saadav soojus maksab 954,96 krooni MWh. Taeva annetusena loodetakse saada aastas keskmiselt 200–250 MWh soojusenergiat, mis annaks veerand miljoni krooni suuruse kokkuhoiu aastas. Selle kokkuhoiu arvel loodetakse kümneks aastaks võetud laenu tasuda peaaegu poole lühema ajaga. Kui laen tasutud, hakkab päikeseküte andma ühistule toekat tulu, mis aitab elamu vundamendist katuseni korda teha.

Artikli autor on Harri Treial

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 8/2009, lk 28-29

close