Suure keskkonnamõjuga külmaainete kasutamist piiratakse

Print Friendly, PDF & Email

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta seab alates 1. jaanuarist 2020 piirangud suure keskkonnamõjuga külmaainete kasutamisele. Piirangud puudutavad kõiki, kes kasutavad külmutus- ja jahutusseadmeid (kliimaseadmeid).

Praegu kasutatakse kliimaseadmetes peamiselt F-gaase. Nende gaaside mõju kliimale on tuhandeid kordi suurem kui süsihappegaasil. Sel põhjusel peavad külmlaod, toiduainetööstused, piimafarmid, laevad ja toidupoed, serveriteenuste pakkujad ja kõik teised kliimaseadmete kasutajad hakkama vähendama suure keskkonnamõjuga külmaainete kasutamist.

Alates järgmisest aastast ei ole üldjuhul külmaseadmete hoolduse käigus tehasepuhtusega suure kliimamõjuga F-gaase (nt R-404A, R-507, R422) olemasolevatesse külmaseadmetesse enam lubatud lisada. Erand tehakse alla ca 10 kg seadmetele (nt väikesed külmvannid, -kapid või piimajahutid), sõjavarustusele ning neile seadmetele, mille eesmärk on jahutada tooteid temperatuurini alla – 50 °C.

Samuti ei ole alates järgmisest aastast lubatud paigaldada eespool nimetatud F-gaasidega täidetud uusi paikseid seadmeid, sõltumata seadme täitekogusest. Erand on tehtud seadmetele, mille eesmärk on jahutada tooteid temperatuurini alla – 50 °C.

Olemasolevaid seadmeid on siiski võimalik järgmise kümne aasta jooksul töös hoida

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Heidi Kogeri sõnul on siiski lubatud mitmeid variante, mis võimaldavad olemasolevaid ca 10 kg täitekogusega seadmeid järgmise kümne aasta jooksul töös hoida. Näiteks võib hooldefirma kuni 2030. aastani kasutada kokku kogutud ja puhastatud külmaainet nii sama seadmeomaniku teiste seadmete kui ka teiste klientide seadmete hooldusel. Sel viisil kasutatakse külmaainet uuesti, pikeneb seadmete tööiga ning jäätmekäitlusele kulub vähem ressursse.

Seega saab tulevikus valida, kas kasutada seadme hooldusel puhastatud külmaainet, ehitada seadmed ümber väiksema kliimamõjuga F-gaasidele või hoopis vahetada seadmed uute vastu välja. Uutes seadmetes kasutatakse uusi tehnoloogilisi lahendusi ja alternatiivseid külmaaineid (nt R-744 (CO2) süsteemid kauplustes, R-717 (ammoniaagi-)süsteemid tööstuses, süsivesinikud (HC) väikeste seadmete puhul).  Heidi Kogeri sõnul on alternatiivsete külmaainetega seadmed F-gaase sisaldavatest energiatõhusamad, kuid nende soetamine nõuab suuremat esialgset investeeringut.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koduleheküljelt leiab rohkem teavet alternatiivsete külmaainete kohta ja külmaainetele kehtestatud nõuete kohta.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Foto: junjie xu / Pexels