Soovitusi ventilatsioonisüsteemi tellijale

Print Friendly, PDF & Email

Viimasel ajal on üha enam hakatud rääkima ventilatsioonisüsteemi ehitamisest, tehtud vigadest ning sellest, kuidas vältida käitusprobleeme. See kinnitab inimeste suurenevat huvi elu- ja töökeskkonna parendamise vastu.

Värske ruumiõhk on tervise, mugavuse ja töötõhususe seisukohast äärmiselt tähtis. Meie ettevõte puutub päevast-päeva kokku olukordadega, kus vastvalminud hoone ventilatsioon ootuspäraselt ei toimi ning normidele vastava õhuvahetuse tagamiseks tuleb teha ümberehitusi. Vanemad süsteemid kriitikat üldse ei kannata.

Hädad algavad ventilatsioonisüsteemi projektist

Hädad saavad sageli alguse juba projektist. Projekti tellimiseks on projekteerijale vaja esitada lähteülesanne, milles on täpselt kirjas, mida ventilatsioonisüsteemilt oodatakse ning osutatakse standarditele, mida projekteerija peab järgima. Päris tihti tuleb ette, et projekteerija kasutab juba ammu aegunud standardeid. Leidub ka projekteerijad, kes teevad just nii vähe tööd, kui neil teha lastakse. Enamasti jääb põhjaliku lähteülesande koostamine ventilatsioonisüsteemi tellija oskamatuse taha. Ei osata kõike ette näha ning ka siis, kui projekteerija püüab lahenduse leidmisel aidata, ei vasta tulemus tihti ootustele. Väljastpoolt abi otsida pole kombeks, sest püütakse vältida sellega kaasnevaid lisakulusid. Ülemäärane kokkuhoid võib aga hiljem põhjustada märksa suuremaid väljaminekuid lisatöödele ja ümberehitustele. Paraku esineb ka olukordi, kus projekti tellijad valivad teadlikult kõige odavama variandi, seades oma majanduslikud huvid hoone kasutajate tervisest kõrgemale.

Mida peaks ventilatsiooniprojekt sisaldama?

Ventilatsiooniprojekt peab sisaldama seletuskirja, täielikku komplekti jooniseid, põhimõtteskeeme, spetsifikatsiooni ja õhuvahetustabelit. Kindlaks peab olema määratud ehitustööde kvaliteet, kõik ehitamisaegsed toimingud ning pärast ehitustööde lõppu üleantavad dokumendid.

Kui projekt käes, hakatakse otsima ehitajat, kes ventilatsioonisüsteemi võimalikult odava hinnaga valmis teeks. Pakkumist küsitakse mitmelt ehitajalt ja valitakse neist sobivaim. Valiku tegemisel on äärmiselt oluline jõuda selgusele, mida ehitajad täpselt pakuvad. Selleks on kindlasti vaja põhjalikke erialaseid teadmisi, sest hinnapakkumiste tegemisel püütakse jõuda odavaima lahenduseni, et pakkumine edukaks osutuks. Korrektne hinnapakkumine peab kindlasti olema detailideni lahti kirjutatud ja läbipaistev. Pakkumine nn täislahenduse stiilis, mis mahub paarile reale (koos maksumusega), ei anna kindlasti ülevaadet, mida selle raha eest saab. Kui endal erialateadmisi napib, tuleb parima pakkumise valikul kindlasti väljaspoolset abi kasutada.

Kui võidupakkumus valitud, tuleb poolte vahel sõlmida töövõtuleping. Lepingu detailidesse laskumata tuleb meelde tuletada, et kindlasti peaks see sisaldama tööde mahu, kvaliteeditaseme ning ettenägematute tööde eest tasumise korra ja tähtajad.

Isegi kui ventilatsiooniprojekt on asjatundlikult koostatud, ei pruugi kõik veel soovikohaselt õnnestuda. Ilmtingimata on vaja järelevalvet ehitaja tegemiste üle. Tihtipeale teevad ehitajad süsteemi projektiväliseid muudatusi, nt asendavad ventilatsiooniseadmed, õhujaoturid, reguleerklapid vm projektile mittevastavate, halvemini toimivate või lepingule mittevastavat kvaliteeti koostudega. Kõik see halvendab lõpptulemust. Laialt on nt levinud ehitusmaksumuse pealt kokkuhoidmine, kas kasutades aste väiksemat ventilatsiooniseadet või ostes odavamaid koostisosi. Pealtnäha võivad ventilatsiooniseadme näitajad küll projekti lähteandmetega sobida, kuid hiljem võib selguda, et tekitatav müra ületab tunduvalt lubatavat. Seda võib põhjustada suurem töökoormus – agregaat peab edastama aste suurema jaoks mõeldud õhukogust. Muudatused ei pruugi olla tellija huvides ning seepärast tuleb igasuguste muudatuste kooskõlastamisel olla äärmiselt ettevaatlik. Asjatundlikust järelevalvest on siinkohal palju abi. Hea asja saamiseks peab oskama seda küsida. Odavaim ei ole kindlasti hinna ja kvaliteedi suhte poolest parim. Need kaks tõetera võtavad käsitletu ehk kõige paremini kokku.

Artikli autor on ANDREAS AAS, Forseko OÜ

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 8/2007 lk 32

Foto: Pexels

close