Soojuspumbad tekitavad müra

Häirivat heli nimetatakse müraks. Müra võib tekitada ärritust, mõjutada meelolu ja tervist, pikaajaline mõju aga põhjustada haigestumist.

Soojuspumbad tiheasustusalal

Päevakorda on tõusnud küttesüsteemide õhksoojuspumpade müra. Peamiselt põhjustavad pretensioone naabrite soojuspumbad, harvemini leiab majaomanik, et ta oma pump töötab eeldatust valjemalt. Terviseameti füüsikalabori tehtud mõõtmiste põhjal võib üldistavalt tõdeda, et õhksoojuspumbad on tõepoolest ületanud õhumüra normtaset.

Õiguslik alus

Õhumüra levimise piiramist ning müraallika valdaja kohustusi reguleerib välisõhu kaitse seadus. Sotsiaalministri määrus nr. 42 „Müra normtasemed eluja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestab tehnoseadmete müra ekvivalenttaseme normid elamute välisterritooriumitel. Päeval on see 50 dBA ning öösel 40 dBA (A tähendab sageduskorrektsiooni, mis vastab kõige paremini inimkõrva tundlikkusele). Öösel ei tohi müra maksimaaltase ületada 45 dBA. Soojuspumba paigaldaja peab tagama, et pumba müra ei ületaks normtasemeid naabermaja õuel ega ka nt naaberkorteri rõdul.

Müra levimine

Soojuspumba õhumüra saab ligikaudselt hinnata pumba tehniliste andmete põhjal. Mõnikord võib jääda selgusetuks, kas tootja deklareerib müraallika helivõimsust või müraallikast mingil kaugusel mõõdetud helirõhutaset. Lähteandmete ebaõige tõlgendamine võib aga põhjustada olulisi vigu soojuspumba õhumüra prognoosimisel.

Eeldagem, et õhksoojuspumba põhjustatud A-korrigeeritud helirõhutase on ühe meetri kaugusel 65 dBA. Viieteist meetri kaugusel on sellise pideva müraallika põhjustatud helirõhu ekvivalenttase ligikaudu 41 dB. Soojuspumba mürahäiringut võib suurendada heli madalsageduslik ja tonaalne komponent. Tiheasustusalal on majade vahekaugus tavaliselt 10–20 m ning see annab põhjust järeldada, et kui soojuspumba müra ei tõkestata, on öise müranormi ületamine linnades ja asulates üsna tõenäoline.

Mürakaebused

Terviseamet sai 2012. aastal 83 mürakaebust. Enamasti kaevatakse liiklusmüra üle, ent jätkuvalt on suurima häiringu põhjustajaks olnud nii ettevõtete kui ka eramajade tehno- ja ventilatsiooniseadmed. Tehnoseadmete hulka kuuluvad ka soojuspumbad.

Müra vähendamine

Soojuspumba paigaldamisel tuleb rakendada õigeid ehituslikke võtteid, et pumba töötamine oma maja elanikke ei häiriks. Õhksoojuspump tuleks seada naaberelamutest võimalikult kaugele, õhumüra levimist takistavate tarindite või kõrvalhoonete varju. Kui ka seda ei ole võimalik teha, tuleb ehitada eriti madalsageduslike helilainete levimist tõkestavad müratõkkeid või -summuteid.

Õhumüra kahandab õhksoojuspumba ventilaatori ja kompressori võimsuse reguleerimine eri töörežiimidel ning hoone küttesüsteemi optimeerimine, mis vähendab ka käituskulusid.

Füüsikalabori mõõtmistöödel selgunud tüüpiliste kõrvalekallete põhjal on võimalik anda mõningaid näpunäited õhksoojuspumpade tekitatavate müraprobleemide vältimiseks. Vastava tarkvara abil saab koostada objekti õhumüra levimise ruumilise mudeli ning mürakaarte, mis võtavad arvesse müra tegelikkusele lähedasi levimistingimusi.

Artikli autor on KRISTJAN PÕLDAAS, Terviseameti füüsikalabori vanemspetsialist

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 2/2013 lk 23