Raiejäätmed kui taastuv energiaallikas

Euroopa Liit on seadnud ambitsioonikaid eesmärke suurendamaks taastuvate energiaallikate osakaalu energiatarbimises. Eestis tuleb aastaks 2010 tõsta taastuvelektri osakaal 5,1%-ni elektri kogutarbimisest. “Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007–2013” näeb ette toota 2025. aastaks kogu soojus biomassist.

Olulise panuse võivad anda rajatavad puitküttel kombijaamad ning puitkütuste laialdasem kasutamine. Metsa pindala poolest elaniku kohta on Eesti neljas riik Euroopas, metsa all on 2,2 mln hektarit maismaast (51,9%). Üha rohkem on hakatud peale tavapärase küttepuu kasutama raiejäätmeid – taastuvat energiaallikat, see suurendab puitkütuste kasutamise osakaalu. Raiejäätmete varumine aitab metsaomanikul teenida lisatulu metsa mitmekülgsest kasutamisest. Raiejäätmetest puhtamaks tehtud langile on ka lihtsam uusi taimi istutada. Ühel ajal kändude juurimisega oleks otstarbekas maapinda taasmetsastamiseks ette valmistada. See vähendaks pinnase tallamist ning maapinna ettevalmistamise kulusid. Raiejäätmete eemaldamine metsast vähendab ka metsakahjurite levikut.

Raiejäätmete kasutamise edendamiseks on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) arendus- ja konsultatsiooniosakonnas hakatud tegelema selleteemaliste projektidega. Projekti “Raiejäätmete kui taastuva energiaallika kasutuselevõtu ettevalmistus”, mis käivitus 2005. aastal ning lõpeb 2007. aasta novembris, fi nantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi toel. Projekti eesmärk on hinnata raiejäätmete ressurssi riigimetsas ning selle reaalselt kasutatavat mahtu. Töö- tatakse välja raiejäätmete varumise keskkonnanõudeid ning tehakse ettepanekuid raiejäätmete kasutamise soodustamiseks. Projekti raames valitakse pilootalad, millelt raiejäätmed kokku kogutakse. Saadud andmete analüüsi põhjal valitakse kasvukohatüübi eripära arvestavad varumistehnoloogiad. Projekti raames korraldas RMK 10. mail Rapla Maavalitsuse saalis seminari “Raiejäätmed kui seni kasutamata ressurss”. Seminari põ- hieesmärk oli teavitada soojatootjaid ja metsaomanikke raiejäätmete kasutamise võimalustest. Huvi seminari vastu oli suur, osalejaid oli ligi kaheksakümmend. Pärast auditoorset osa (ettekandeid vt http://www.rmk. ee/pages.php3/013615) mindi pilootalaks valitud langile, kus demonstreeriti raiejäätmete hakkimist.

RAIEJÄÄTMETE ENERGEETILISEST POTENTSIAALIST

Aastatel 2002–2003 Eesti Maaülikoolis tehtud uuringus “Kütusena kasutatavate raiejäätmete potentsiaal erinevates metsa kasvukohatüüpides” leiti, et kõige suurema energiapotentsiaaliga raiejäätmed on kase enamusega segametsades – energiasisaldus 694 GJ/ha. Sellise puistu keskmine tagavara on 209 m3 /ha. Uuring näitas, et raiejäätmete näol on Eestis üsna suur taastuvenergiavaru. Uuendusraie jäätmete energiasisaldus on keskmiselt 522 GJ/ha ning harvendusraie omadel 150,9 GJ/ha [1].

Riigimetsa 2007. aasta raiejäätmete hinnanguline maht on 90 000 tm. See on uuendusraietelt varutavate jäätmete maht, millest on maha arvatud piirangud (nt nõmme- ja loometsadest on raiejäätmete langilt äravedu keelatud) ning umbes 70% okstest ja latvadest, mida kasutatakse kokkuveoteede tugevdamiseks ja mis jäävad langile, sest rasked metsaveotraktorid sõtkuvad nad pinnasesse. RMK kavatseb 2007. aastal oma raiejäätmeist müüa 26 000 mln tm.

RAIEJÄÄTMETE LADUSTAMIS-, VARUMIS- JA TÖÖTLEMISTEHNOLOOGIAD

Raiejäätmeid on võimalik varuda juba valgustusraiel, kuid veelgi rohkem saab neid harvendus- ja uuendusraiel. Andmed Lõuna-Soome metsade kohta näitavad, et kogu raieringi jooksul on hektarilt võimalik koguda 155–310 m3 (puistekuupmeetrit) jäätmeid [2]. Koos raiejäätmetega viiakse metsast paratamatult välja mineraalainet, aga kui jäätmed enne hakkimist langil ladustada ja kuivatada, saavad oksad ja lehed maha pudeneda ning mineraalainekadu oluliselt väheneb. Lehtpuu-raiejäätmeid tasub hoida metsas ladustatult vähemalt kuu aega, okaspuujäätmeid vähemalt kolm ning kändusid aunades kuus kuud, nii et nende niiskus langeks alla 60%. Mineraalainete metsa tagasiviimise võimalusi on raiejäätmetuha tagasitoomine, kuid seda Eestis praegu ei tehta.

Raiejäätmed on väikese mahukaaluga ja langil hajali. Seetõttu on nende kogumine ja töötlemine töömahukas. Kasutatavad seadmed ja vedu on kallid ning majanduslikult tasuv veokaugus piiratud. Neid asjaolusid arvesse võttes tuleb kogu logistiline ahel hoolikalt läbi mõelda [2].

Raiejäätmete hakkimistehnoloogiaid on mitu. Hakkida võib langil, vahelaos või tarbija lõpplaos.

Langil hakkimise korral kasutatakse raiejäätmete kogumiseks ja hakkimiseks mobiilset hakkurit. Hakkuri konteiner peab olema kõrgele tõstetav ja kallutatav, et jäätmeid saaks neid katlamajja viiva veoki kasti tühjendada. See meetod jääb jõudluse ja tõhususe poolest vahelaos hakkimisele ja pallimisele alla [2].

Puidu hakkimine vahelaos on Põhjamaades kõige enam levinud meetod, mida peetakse sobilikuks ka Eestis. Raiejäätmed veetakse kokku tavalise metsaveotraktoriga, mille veokast on kandevõime paremaks ärakasutamiseks laiemaks ehitatud. Nad kogutakse kuivama langiäärsetesse kuhjadesse, nagu eespool kirjeldatud, hakitakse mobiilse hakkuriga ja veetakse ära eriveokiga [2].

Raiejäätmete hakkimisel lõpplaos, mis asub üldjuhul tarbija läheduses, tekib võimalus kasutada suure jõudlusega statsionaarseid hakkureid. Jäätmed võib sinna vedada kas töötlemata kujul või tihendatud pallides. Esimesel juhul lastakse neil langi ääres kuivada. Et raiejäätmete mahukaal on väike, tuleb nad pärast hakkimist koormas kokku pressida, et korraga saaks võimalikult palju ära vedada (kokkuveotraktor e forvarder võimaldab neid pallida juba langil). Kokkupressimisel on mitu eelist: oksapallide veoks saab kasutada metsaveotraktoreid ja -autosid, palle on lihtne ladustada ja kuivatada, tarbija lõpplaos ladustamise korral on kahjuri- ja tuleoht väiksem, hakkimiseks saab kasutada statsionaarseid hakkureid ning tõhus logistika võimaldab suurendada varumiskaugust [2].

Oksapalli läbimõõt on 700–800 mm, pikkus 2–4 m, mass 400– 600 kg ja energiasisaldus üks MWh [3]. Eestis jääb varumiskaugus väiksemaks kui Põhjamaades, sest seal lubatakse kasutada veokeid kogumassiga kuni 60 tonni ja pikkusega kuni 24 meetrit. Eestis kehtivad normid lubavad veoki kogumassiks vaid 40 tonni ja pikkuseks 18,35 meetrit [2]. Kännud on Eestis suurte varumiskulude tõttu seni kasutamata jäänud, kuid kütusehindade jätkuv tõus võib sellegi tasuvaks muuta.

Kände juuritakse ekskavaatoriga, mille mass ei tohiks olla alla 20–25 tonni, vastasel korral ei suuda ta kände maast välja rebida. Traktoritel peaksid olema laiad lindid, et vähendada survet pinnasele. Kännud tuleks langil ladustada 1,5–2 m kõrgustesse aunadesse, mille vahekaugus ei tohiks olla alla 20 meetri. Kännud kogutakse kokku kokkuveotraktoriga ning maanteel veetakse neid kinnise kastiga veoautoga. Peenestamiseks tuleb hakkurite asemel kasutada purusteid, sest kändude küljes olevad kivid ja pinnas rikuvad hakkuriterasid. Kändude põletamiseks ei saa kasutada tavalisi puitküttekatlaid, sest nende küljes olev mineraalpinnas suurendab tuha hulka ning katlapindade kattumist räbuga.

Kuigi raiejäätmete varumine on Eestis veel lapsekingades, leidub juba praegu katlajaamu, kus on võimalik raiejäätmeid põletada. Seega on esimesed sammud rohelisema eluviisi ja puhtama õhu poole juba astutud. Tulevikus mõjutavad ja kiirendavad raiejäätmete kasutuselevõttu riiklik keskkonnapoliitika ja maksusüsteem, kvoodid, sertifi kaadid, energiaprojektide subsideerimine, fossiilkütuste hindade tõus ning uute tehnoloogiate turuletulek [3].

Viidatud kirjandus 1. Kiivit, K., Niidumaa, M., Muiste, P. 2004. Eesti põlevloodusvarad ja -jäätmed. Estonian Combustible Natural Resources and Wastes. 21 lk. 2. Vares, V., Kask, Ü., Muiste, P., Pihu, T., Soosaar, S. 2005. Biokütuste kasutaja kä- siraamat. 43–54. 3. Kakko, T. Raiejäätmed – vähe kasutatud puitkütus. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/ index.php?id=229

Artikli autor on KATRIN SAGUR RMK arendus- ja konsultatsiooniosakond

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 4/2007 lk 33–34

Foto: RMK