Pauligi kohvipuru projekt 2019
Eestlased joovad keskmiselt 2 tassi kohvi päevas. Iga tassi kohta tekib 10 g kasutatud kohvipuru ja iga inimese kohta tekib aastas 7,3 kg kasutatud kohvipuru, mis üldjuhul jõuab prügimäele. Paulig on käivitanud projekti kasutatud kohvijäätmete kokku kogumiseks ja sellest rohelise energia tootmiseks. Ühest kilost kohvijäätmetest saab ca 250 liitrit biogaasi, ühest tonnist kohvipurust saab toota umbes 500 kilovatttundi elektrit.
Sel aastal kogub Paulig kohvipuru kolm kuud – oktoobrist detsembrini. Sellest toodetakse Vinni biogaasijaamas elektrienergiat, mis annetatakse Saue vallas asuvale Haiba Lastekodule.
Kohvipuru kogumisel teeb Paulig koostööd Prisma, Nortali, Playtechi, Radisson hotelli, Tallink hotelli, Keskkonnaministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Dzingeli, Alexela ja Terminaliga. Need ettevõtted koguvad kohvipuru teistest jäätmetest eraldi spetsiaalsetesse kogumiskastidesse, mis Paulig koostööpartnerite juurest ise kokku kogub. Peale eespool nimetatud ettevõtete ja asutuste on projektiga liitunud ka teisi firmasid (näiteks Axinom Eesti OÜ, Iglu, Keskkonnaagentuur ja DHL Logistics), kes koguvad kasutatud kohvipuru endale käepärastesse anumatesse.
Sel aastal saab kohvipuru projekti oma panuse anda iga ettevõte ja eraisik. Kasutatud kohvipuru saab viia Pauligi Tallinna kontorisse kuni 20. detsembrini, tööpäeviti kell 9.00 kuni16.00. Jõulupühade ajal 21. detsembrist kuni 1. jaanuarini (k.a) on kontor suletud. Jõulude ajal kogutud kohvipaksu saab viia Pauligisse 2. ja 3. jaanuaril.
Kohvipaksu võib koguda mistahes käepärast olevasse anumasse. Kord nädalas tuleks see viia Pauligi Tallinna või Tartu kontorisse, siis saab kohvifirma selle biogaasijaama edasi toimetada .
Pauligi Tallinna kontor asub aadressil Aiandi 13 (varasem aadress oli Tammsaare tee 118D). Kohvipuru üleandmiseks tuleb pöörduda Pauligi kontoriassistendi poole.
Tartus asub kohvijäätmete kogumise konteiner Pauligi kontori juures aadressil Ringtee 6B. Konteineri juurde saab sõita autoga tööpäeviti kell 9.00 kuni 16.00. Varasematel või hilisematel kellaaegadel või puhkepäevadel pääseb konteineri juurde jalgsi.
Paulig palub panna konteinerisse ainult kohvipuru. See peab olema ilma kohvifiltrite, kilekottide ja segamispulkadeta, sest kohvipaksus olevad võõrkehad võivad kahjustada biogaasijaama masinaparki.
Sarnase projekti viis Paulig ellu ka 2018. aastal. Siis said projektis osaleda vaid ettevõtted. Möödunud aastal koguti kohvijäätmeid 4,4 tonni ja sellest toodetud elektriga kaeti SOS Lasteküla 5 majapidamise ühe kuu elektrienergia vajadus.
Jäätmetel on väärtus
Projektiga soovib Paulig kasvatada inimeste teadlikkust ja juhtida kohvisõprade tähelepanu sellele, et ka väike muudatus kodustes igapäevategemistes võib viia millegi suureni. Tasub mõelda sellele, et ka jäätmetel on väärtus. Biojäätmetest saab valmistada komposti või õiget tehnoloogilist lahendust kasutades toota rohelist energiat. Paulig kutsub kõiki üles oma kodus jäätmeid sortima ning biojäätmeid olmeprügi hulka mitte viskama. Kohvipaksu saab ka koduses majapidamises edukalt ära kasutada. Näiteks sobib see kompostiks happelist mulda armastavate taimedele (rododendronid, jõhvikad, mustikad) või seda saab kasutada ka isetehtud ilutoodetes.
Kohvipurule on mõeldud ka muid rakendusi. Näiteks kasvatatakse Austrias kohvijäätmetel austerservikuid, Soome firma Rens plaanib kohvipuru kasutada tossude tootmiseks.
Keskkonnameedia
Foto: Pexels
