Passiivmaja – Quo vadis, Euroopa? Quo vadis, Eesti?

Energiatõhusaid hooneid on Euroopa Liidus ehitatud viimase kahekümne aasta jooksul. Ka Eestis on passiivmajade arendamisele hakatud tähelepanu pöörama – praegu ehitatakse Jõelähtme golfi keskuses näidispassiivmaja.

Teadusasutusi või instituute, kus tegeldakse energiasäästlike majadega, on enamikus arenenud riikides. Euroopa tuntuim on kahtlemata Darmstadtis paiknev Passivhaus Institut (Passiivmajainstituut). Eestis on selle töö enda peale võtnud Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Riiklikul tasandil tegeleb selle valdkonnaga Majandusministeeriumi energiasäästu osakond ja selle allüksusena KredExi Kliima- ja Energiaagentuur.

Euroopa Liidus on passiivmajadega kõige kauem tegeldud Austrias ja Saksamaal – Austrias on miljoni elaniku kohta 587 ning Saksamaal 52 passiivmaja. Passiivmajaturg kasvab Euroopas keskmiselt 25 % aastas. Käesoleval aastal jõuab passiivmajade arv 32 000-ni, järgmiseks aastaks prognoositakse neid 47 000 ning 2012. aastaks 72 000.

Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv 2010/31/ EL sätestab, et aastaks 2018 peavad kõik uued hooned olema keskkonnasäästlikud ning nende energiatarbimine väga väike või peagu olematu. Uus direktiiv kasutab isegi mõistet liginullenergiahoone. Kuna passiivmajad atmosfääri süsinikdioksiidi ei heida, on Euroopa Liidu riikides nende jaoks olemas toetusskeeme, mida tavaliselt rahastatakse kasvuhoonegaaside müügist. Toetused on kas riiklikud või piirkondlikud ning neid jagatakse kas projekti- või ruutmeetripõhiselt. Austrias makstakse uue passiivmaja ehitajale 40 000 eurot. Saksamaal maksab kohalik omavalitsus toetust päikesepaneelide paigaldamise eest ning passiivmaja ehitaja jaoks on laenuintress ja tagasimaksegraafi k soodsamad. Sloveenias makstakse uue hoone ruutmeetri kohta 200 eurot. Hiljuti müüs Eesti kasvuhoonegaasikvooti Luksemburgile ning kõik 470 miljonit krooni suunatakse kortermajade renoveerimiseks ja nende energiatõhususe suurendamiseks.

Jõelähtme passiivmajad

AS Arco Vara Kinnisvarabüroo sõlmis augusti alguses koostöölepingu OÜga Thermo Module Group – Saksamaa passiivmaja ja energiasäästlike, kuni 30 kWh/m² aastas kulutavate nn kolmeliitrimajade (3-Liter Haus, ingl low energy house, sest just nii palju kulub kütteõli ruutmeetri kohta aastas) tootja Wolf Thermo Module GmbH esindajaga Skandinaavia ja Balti riikides. Nõnda saab Arco Vara Kinnisvarabüroost esimene Eesti suurettevõte, kes hakkab tegelema passiivmajavaldkonnaga. Kõik huvilised võivad üsna varsti saada passiivmajade kohta teavet juba kõigist Arco Vara kontoritest.

Jõelähtme näidispassiivmaja hakati ehitama juuli alguses ja ehitustööd lõpetatakse detsembris. Tänaseks on maja karp valmis, aknad ees ja sarikapidugi peetud. Maja ehitamisele eelnes energiatõhususe arvutus programmi PHPP 2007 (Passive House Planning Package) abil. Arvutus näitas, et Jõelähtme majast saab rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimeline näidis. Seinte ja vundamendi elemendid ning spetsiaalsed passiivmajaaknad tagavad piirete väikese soojusjuhtivuse. Kütteseadmeta hoonesse paigaldatakse eriti tõhus soojustagastusega ventilatsioonisüsteem koos maa-õhk-soojusvahetiga ning kütmiseks arvatakse kuluvat vaid 3500 krooni aastas.

Missugused lahendused teevad maja energiatõhusaks?

Energiatõhusus saavutatakse väga korraliku vundamendi ning seinte ja katuste soojustamisega. Külma- ja õhusillad välistatakse. Majale langevat päikeseenergiat ja maasoojust kasutatakse passiivselt, sellest ka nimi – passiivmaja. Kui tavamaja kütmiseks kulub 170–250 kWh/m² energiat aastas, siis passiivmajas ei tohi energiakulu olla üle 15 kWh/m² aastas ning primaarenergiat (ruumide kütmiseks, sooja vee saamiseks ja elektrit) kuluda üle 120 KWh/m² aastas.

Millised on passiivmaja ehituse iseärasused? Millest sõltub hinnaklass?

Passiivmaja seinad, aknad ja uksed peavad olema külmasillavabad, st et välistemperatuur majasisest temperatuuri ei saa mõjutada. Värske õhu eest hoolitseb soojustagastusega ventilatsioon. Aktiivne küttesüsteem asendatakse passiivsega ning energia saadakse päikeselt, majasisestest soojusallikatest ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemist. Hoone soojustus tagab nii väikese soojusjuhtivuse, et miinus 20-kraadise välistemperatuuri ja pluss 20-kraadise sisetemperatuuri korral kaotab hoone välisseina kaudu kuue tunni jooksul vaid ühe kraadi. Hoones oleva õhusoojuse säilitamiseks kasutatakse energiat tagastavat sundventilatsiooni.

Ajakohased soojusvahetid töötavad ligi 95 %-se tõhususega. Soojusvaheti abil tuuakse ruumidesse värske õhk (30 m³ inimese kohta tunnis) ning tagastatakse väljapuhkeõhus sisalduv soojusenergia. Tavamajast 5–10 % kallima passiivmaja ehitamiseks on kõige otstarbekam kasutada spetsiaalseid seina moodulsüsteeme, passiivmajaaknaid ja -uksi, sundventilatsioonisüsteemi ning päikesepaneele, millel on olemas Darmstadti passiivmajainstituudi sertifikaat.

Kuidas toimib passiivmaja küttesüsteem?

Hoone kütmiseks kasutatakse soojuspumba põhimõttel toimivat soojusallikat. Soojuspump on põhimõtteliselt tagurpidi töötav külmik. Kui külmik külma toodab, õhkub tagaseinast soojust. Soojuspump toodab soojust, kogudes energiat suurest madalama temperatuuriga ruumist (pinnasest või veekogust maaküttetorustiku või kaevude kaudu). Kiire arengu on läbi teinud õhk-õhk- ja õhk-vesi-soojuspumbad, mis võtavad energiat välisõhust. Passiivmaja kütte kavandamisel arvestatakse ka hoone sees tekkivat energiat – telerist, arvutist, olmeelektroonikast ja inimestelt (ühe inimese soojusvõimsus on 40–80 W) endilt kiirguvat energiat.

Mida maja projekteerides silmas pidada?

Maja projekteerimisel on soovitatav kasutada energiaarvutusprogrammi PHPP 2007 (Passive House Planning Package). Kütteenergiavajadus arvutatakse põranda, välisseinte ja katuse soojusjuhtivuse põhjal, arvestades hoone paiknemist ilmakaarte suhtes ning avatust lõunasse. Arhitektid üritavad paigutada aknad võimalikult lõunakülge ning põhjaseina kavandada neid vähem ja väiksemaid. Materjali valik passiivmaja ehitamisele piiranguid ei sea.

MIS ISELOOMUSTAB PASSIIVMAJA? Küttenergiakulu mitte üle 15 KWh/m² aastas. Primaarenergiakulu e kogu-energiakulu kuni 120 kWh/m² aastas. Kompaktne kuju ja hea soojustus. Lõunasse orienteeritus ja akende kohal päikesevarjud. Kolme klaasiga energiasäästlikud aknad. Hermeetilised hoonepiirded. Sissepuhutav värske õhk eelsoojendatakse. Soojustagastuse tõhusus kuni 95 %.

Artikli autor on VAHUR ORRIN, Thermo Module Group OÜ

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 6/2010 lk 31–32.

Foto: SuSanA /Wikimedia Commons, Creative Commons Attribution 2.0 Generic.