Väikeelamu küttekulud

Print Friendly, PDF & Email

Artiklis on esitatud 150–180 m² suuruse väikeelamu orienteerivad küttekulud ja kulud sooja vee saamiseks eri energiakandjate kasutamise korral 2007. aastal.

Peaaegu igal aastal oleme kogenud ühe või teise energiakandja kallinemist. Elektrienergia hinnatõusu käesoleval sügisel veel oodata ei ole, kuid see võib meid tabada juba järgmisel aastal.

Küll on aga gaas kallinenud – alates 1. oktoobrist 2007 tuleb väikemajade kütte eest maksta juba 5,2 kr/nm³ senise 4,45 kr/nm³ asemel ning 2008. aastal gaasi hinna tõus jätkub. AS-i Tallinna Küte andmeil maksab kaugküttesoojus juba 626 kr/MWh senise 451 kr/MWh (ilma käibemaksuta) asemel, alates 1. detsembrist 2007 aga juba 699,5 kr/MWh (uued hinnad sisaldavad 18% käibemaksu). Tahkekütustest kallinevad kõige enam puidugraanulid – koos käibemaksuga maksavad nad juba ligi 3000 kr/t.

Tabelis on näiteks toodud väikeelamu, mille ehitusalune pind on 150–180 m² , arvutuslik soojuskoormus 10 kW ning aastane soojustarve 28 MWh, orienteerivad kulud küttele ja sooja vee saamiseks eri energiakandjate kasutamise korral. Küttepaketti kasutades tuleb praegu kahesüsteemse elektri puhul kWh hinnaks koos mõõtesüsteemi tasu ja ampritasuga (25 A kaitsmed) 0,835 kr/ kWh (32 A kaitsmete puhul on kWh ca 6% kallim.

väikeelamu küttekulud
150–180 m² suuruse väikeelamu aastased küttekulud 2007. aastal. Ants Vikerpuur

Soojuspumpade kasutamise korral on soodsamad maa-vesi soojuspumbad, mille puhul vaadeldav väikeelamu kulutaks energiale (kui soojusteguri väärtus on 3,5–3,0) 7000–8000 krooni aastas. Õhk-vesi soojuspumpade korral kuluks 12 000 krooni ringis, õhk-õhk soojuspumpade puhul veidi vähem (11 000 krooni).

Mida tuleb silmas pidada uue elamu küttesüsteemi valimisel?

Uue elamu jaoks kütust (energiakandjat) valides ei saa lähtuda üksnes käituskuludest – arvestama peab ka ehitusmaksumust, s.o investeeringut katlaruumiseadmetele ja küttesüsteemile. Gaas- ja kaugkütte korral lisanduvad veel võrguga ühinemise kulud, mille suurusjärk on 1000 kr/m (gaasitoru korral) ja 2500 kr/m (kaugkütte korral). Katlaruumiseadmete maksumus võib olla 60 000 – 130 000 krooni piires ning elamu küttesüsteemile kuluda 60 000 – 100 000 krooni. Investeering soojuspumbaseadmetesse läheneb aga 190 000 kroonile, odavamad on õhk-õhk soojuspumbad (kaks 4–5 kW võimsusega õhk-õhk soojuspumpa maksab kokku 50 000 krooni ringis). Tähelepanu tuleb pöörata ka elektrienergiavõrguga ühinemise tasule, mis võib sageli olla üsna soliidne.

Küttesüsteemi valimisel tuleb arvestada:

  • elamu asukohta magistraalvõrkude (kaugküte, gaas) suhtes;
  • rahalisi kulutusi (investeering küttesüsteemile, käituskulud);
  • küttesüsteemi käitusmugavust (teenindus käsitsi või täisautomaatne);
  • kombineeritud variantide kasutamise võimalusi;
  • kütmisviisi loodushoidlikkust.

Kui majaehitaja (omanik või kinnisvaraarendaja) peab maja kütmisel kõige tähtsamaks küttesüsteemi käitusmugavust ja automaatset toimimist, on võimalik valida kaug-, gaas-, vedel- või elekterkütte vahel. Lisandub võimalus kasutada soojuspumpasid. Mõeldav on ka kasutada kerge kütteõli asemel graanulkütust (puidupelleteid).

Kui küttesüsteemi igapäevane käsitsi teenindamine muret ei tee ning ollakse huvitatud võimalikult madalatest ehitus- ja käituskuludest, on otstarbekas valida tahkekütus (halupuud, brikett, kivisüsi). Hakkpuitu väikeelamu puhul soovitada ei saa, see sobib suuremale soojustarbijale (vähemalt 40 kW), maapiirkonnas või grupikatlamajale.

Kütusekasutaja seisukohalt võib üsna heaks osutuda kombineeritud küttesüsteem (nii käitusmugavust kui ka kütte hinda silmas pidades), näiteks:

  • elekter-radiaatorküte koos õhk-õhk soojuspumbaga (või koos ahiküttega);
  • radiaatorküte tahkekütusel koos õhk-õhk soojuspumbaga;
  • radiaatorküte vedelkütusel koos kaminkütte ja päikesepatareiga vm.
Eelistada tasub keskkonnasäästlikumaid energiakandjaid

Lisatud tulpdiagrammis on kujutatud ehitus- ja käituskulud 5, 10 ja 15 aasta jooksul eri energiakandjate korral, kui kütuse või elektrienergia hind tõuseb keskmiselt 3% aastas (käituskulud saastemakse ei sisalda).

väikeelamu küttekulud
Joonis Ants Vikerpuur

Kuigi saastetasu määrad on Eestis 21. märtsist 1999 kehtivas saastetasuseaduses fikseeritud, ei ole seni elamute küttekatlamaju saastetasuga koormatud. Teatavasti on kütuse aktsiisi- ja saastetasu Euroopa Liidus mõnel pool juba rakendatud ning meilgi pole see mõne aasta pärast mõne kütuseliigi puhul välistatud. Seepärast tasuks juba praegu eelistada keskkonnasäästlikumaid energiakandjaid. Peale kaug-, gaas- ja puidukütte pakuvad sobiva lahenduse ka soojuspumbad. Hea soojusteguriga soojuspump koos põlevkivielektriga annab kokkuvõttes meie tingimustes peaaegu parima lahenduse ka keskkonnasäästlikkuse ja loodushoiu seisukohalt.

Tähelepanu tuleks juhtida veel sellele, et tähtsad ei ole mitte üksnes küttesüsteemi optimaalsed investeerimis- ja käituskulud. Sama oluline on ehitada võimalikult väikese energiatarbega elamuid. Loodetavasti annab selles valdkonnas lähiajal vajaliku selguse kehtestatav ehitiste energiamärgisestatuut. Sellest tulenevad ehitiste välispiirete soojusjuhtivuse (U-väärtuste) optimaalsed suurused, millest omakorda sõltub piirete (välissein, katuslagi, põrand) soojusisolatsiooni paksus. Kui elamu aastane soojustarve väheneb, vähenevad ka küttekulud, kütuseliigist olenemata.

Artikli autor on ANTS VIKERPUUR Kütte- ja ventilatsiooniinsener, OÜ Diale

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 7/2007 lk 30–31

Foto: Photo by Binyamin Mellish from Pexels

close