Osaühing EKT Ecobio sai loa biojäätmete ümbertöötlemiseks

Print Friendly, PDF & Email

Keskkonnaamet väljastas osaühingule EKT Ecobio keskkonnaloa, mille alusel hakkab ettevõte Maardu linnas aadressile Narva mnt 26 rajatavas tehases ümber töötlema kuni 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid aastas. Rajatav tehas on Eestis ainulaadne, kuna kasutab biogaasi tootmiseks kodumajapidamisest tekkinud biojäätmeid.

Rajatavas tehases hakkab EKT Ecobio käitlema nii köögi- ja sööklajäätmeid kui ka aia- ja haljastujäätmeid. Anaeroobse käitlemise tulemusel tekib biogaas, mis läheb energia tootmiseks, kääritusjääk leiab kasutamist põllumajanduses.

Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle sõnul ei ole biojäätmete koht prügilas, vaid kompostiplatsil või kääritis. „Meil on hea meel anda välja keskkonnakaitseluba, mis soodustab jäätmete ringlussevõttu, samas oleme seadnud tehasele ranged keskkonnanõuded. 20 000 tonnise käitlusvõimekuse lisandumine Harjumaale tähendab, et samavõrra vähem jäätmed jõuab prügilasse või põletusse,“ lisas Rein Kalle.

Selleks, et ennetada võimalikke keskkonnahäiringuid, seadis Keskkonnaamet ettevõtte väljastatud loale rea tingimusi. Näiteks tohib vastuvõetud biolagunevaid jäätmeid ladustada ainult jäätmete vastuvõtu hoones ning need tuleb suunata ühe tööpäeva jooksul käitlemisele. Samuti tuleb biogaasijaamast filtrite kaudu väljuv õhk suunata põletusseadmesse. Keskkonnaloaga kehtestatud nõuetega saab tutvuda infosüsteemis KOTKAS.

Biolagunevaid jäätmeid peab kiiresti käitlema ning käitlemisel võib tekkida ebameeldiv lõhnahäiring. Tuginedes erinevatele keskkonnamõjude hindamistele on aga biojäätmete anaeroobne käitlemine kõige väiksema keskkonnamõjuga käitlusviis.

Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla alates 2020. aastast rohkem kui 20 massiprotsenti. Riigikontrolli märtsis valminud aruandes „Olmejäätmete hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt“ juhiti tähelepanu sellele, et Eestis visatakse võrreldes mitmete teiste Euroopa Liidu riikidega liiga palju olmes tekkivaid toidu- ja aiajäätmeid muude jäätmetega ühte prügikasti. Biojäätmed moodustavad olmejäätmeist ligi veerandi. Kui Eesti soovib täita Euroopa Liidu ees võetud kohustusi, tuleb oluliselt parandada biojäätmete ringlussevõtu võimalusi ja toetada nõudlust biojäätmeist tehtud toodete järele. Et ringlussevõtu eesmärkideni jõuda, peavad omavalitsused hakkama biojäätmeid senisest rohkem eraldi koguma. Praegu kogutakse eraldi vaid veerand tekkivatest biojäätmetest, nii et kui olukord ei parane, ohustab Eestit Euroopa Liidu prügitrahv.

Allikas: Keskkonnaamet ja Riigikontroll

Foto: Kristo Keevand

close