Õhusaastest tingitud surmajuhtumite arv Euroopas väheneb

Print Friendly, PDF & Email

Õhusaastest tingitud surmajuhtumite arv on Euroopas viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Paraku mõjutab kehv õhukvaliteet endiselt peaaegu kõiki Euroopa elanikke. Euroopa Keskkonnaameti (European Environment Agency ,EEA) andmetel on õhusaastest põhjustatud enneaegsete surmade arv Euroopas aastas ca 400 000.

EEA 2020. aasta Euroopa õhukvaliteedi aruande järgi ületasid 2018. aastal Euroopa Liidus tahkete peenosakeste (PM2,5) piirnormi kuus liikmesriiki: Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Poola, Rumeenia ja Tšehhi. Ainult neljas Euroopa riigis – Eestis, Soomes, Islandil ja Iirimaal – oli tahkete peenosakeste sisaldus väiksem Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rangematest suunisväärtustest. Analüüs põhineb viimastel ametlikel õhukvaliteedi andmetel, mis saadi 2018. aastal enam kui 4000 seirejaamast Euroopas.

EEA hinnangul põhjustas kokkupuude tahkete peenosakestega 41 Euroopa riigis 2018. aastal umbes 417 000 enneaegset surma. Ligikaudu 379 000 neist leidis aset 28 ELi liikmesriigis, kus 54 000 ja 19 000 enneaegse surma põhjuseks olid vastavalt lämmastikdioksiid (NO2) ja troposfääriosoon (O3).

Aruandest selgub, et ELi, riiklik ja kohalik poliitika ning heitkoguste vähendamine peamistes sektorites on parandanud õhukvaliteeti kogu Euroopas. Alates 2000. aastast on vähenenud peamiste õhusaasteainete (sh lämmastikoksiidide) heide ka transpordisektoris, vaatamata sellele, et nõudlus liikuvuse järele ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heide on sektoris suurenenud. Energiavarustusest tulenev saasteainete heide on samuti oluliselt vähenenud, samal ajal kui hoonetest ja põllumajandusest pärineva heite vähendamine on olnud vaevaline.

Tänu paremale õhukvaliteedile vähenes 2018. aastal tahkete peenosakeste saastest põhjustatud enneaegsete surmajuhtumite arv võrreldes 2009. aastaga ligikaudu 60 000 võrra. Lämmastikdioksiidi saastest põhjustatud enneaegsete surmajuhtumite arv on viimase kümne aasta jooksul vähenenud lausa 54 %. Peamiselt on selle taga keskkonna- ja kliimapoliitika jätkuv rakendamine kogu Euroopas. 

Õhukvaliteet ja COVID-19

Euroopa Keskkonnaameti aruanne sisaldab ka ülevaadet COVID-19 pandeemia ja õhukvaliteedi vahelistest seostest. 2020. aasta esialgsete andmete täpsem hindamine ja Copernicuse atmosfääriseire teenuse (CAMS) mudelarvutused kinnitavad varasemaid hinnanguid, mille kohaselt vähenesid teatavad õhusaasteained kuni 60% paljudes Euroopa riikides, kus 2020. aasta kevadel rakendati liikumispiiranguid. Euroopa Keskkonnaametil ei ole veel hinnanguid puhtama õhu võimaliku positiivse tervisemõju kohta 2020. aastal.

Aruandes märgitakse ka, et pikaajaline kokkupuude õhusaasteainetega põhjustab südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigusi. Neid mõlemaid peetakse COVID-19 patsientide surma riskiteguriks. Siiski ei ole selge põhjuslik seos õhusaaste ja COVID-19 nakkuse tõsiduse vahel ning vaja on täiendavaid epidemioloogilisi uuringuid.

Allikas: Euroopa Komisjon

Foto: Julio GM / Pexels

close