Nutimaja – terviklikult toimiv rätsepatöö

Print Friendly, PDF & Email

Rääkides majadest, mis on varustatud kõrgetasemelise tehnoloogiaga, kasutatakse läbisegi erinevaid mõisteid. Levinuimad on ehk nutimaja, tark maja ja intelligentne maja. Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse esindaja ja Võrguvara AS juhatuse esimehe Jüri Reitsaka sõnul ei tasu end lasta sellest segadusse ajada – tegemist on sisuliselt sünonüümidega.

Uusi lähenemisviise ning nendega kaasnevaid termineid tekib Euroopas ja ka mujal maailmas pidevalt. Nende tutvustamine siinsel maastikul on Tartu Teaduspargi ning teiste sarnaste teadus- ja tehnoloogiaparkide üks peamisi eesmärke. Alates 2010. aastast osaleb Tartu Teaduspark programmist „Intelligent Energy Europe” toetatud projektis „EmPowerment of SME to Network for Intelligent Energy” (lühidalt EmPower), mille raames tutvustatakse intelligentseid energiasüsteeme, nagu seda on nutimajaga seonduv, valdkonnaga seotud erialainimestele.

Nutimaja planeerides võetakse ideaalis arvesse tervet komplekti erinevaid tegureid. Näiteks tuleb määrata, kuidas maja ilmakaarte suhtes paikneb kasutamaks maksimaalselt ära looduse poolt pakutavat energiat. Samuti on oluline hoone asukoht, see ei tohiks jääda kättesaamatusse kaugusesse ühistranspordivõrgustikust ja avalike teenuste pakkujatest. Tähelepanu pööratakse ka ruumide paiknemisele ja ehitusmaterjalide valikule. Nimekirja võiks jätkata pikalt, kuid see pole käesoleva artikli eesmärk.

Alljärgnevalt tuleb eelkõige juttu nutimaja tehnoloogilistest lahendustest. Kuidas defi neerida nutimaja tehnoloogilisest terminoloogiast lähtuvalt? Liikumisanduri paigaldamine hoone valgusallikatele üksi ei tee ühest majast veel nutimaja. Samuti mitte ka tänapäevase automatiseeritud ning rohkete lisavõimalustega turvasüsteemi kasutamine. Nutikaks võib ühte maja nimetada juhul, kui selle detailid omavahel sobituvad ning suudavad koostööd teha. Mida parem on koostöö hoone tehnosüsteemide vahel, seda nutikamaks hoonet lugeda võib.

Nutimaja energiatõhusus, mugavus ja turvalisus

Nutimaja on kui rätseparõivas – see võib olla tõhus töövorm, soe hommikumantel, kaitsev raudrüü või kõike eelnimetatut korraga. Milliseks selle omadused kujunevad, sõltub omaniku eelistustest. Sellele vaatamata võib välja tuua kolm märksõna, mis nutimaja kõige paremini iseloomustama sobivad. Nendeks on energiatõhusus, mugavus ja turvalisus.

Inimeste rahakotile ning keskkonnale mõeldes on kaalukaim neist esimene – energia kokkuhoid. Nimetatud aspekt on nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil hetkel kõige aktuaalsem. Projekt EmPower, millest oli põgusalt juttu sissejuhatuses, ilmestab selgelt teema päevakajalisust ja rahvusvahelist mõõdet. Projekti peamine eemärk on aidata läbi teiseste kasutajate kaasa turul kättesaadavate uudsete energialahenduste ja -tehnoloogiate levikule. Koolitustel ja seminaridel täiendatakse arhitektide, inseneride, ehitajate jt spetsialistide ning ametnike teadmisi selleks, et nemad saaksid omandatud infot omakorda lõppkasutajatele edasi anda. Kuna projektis osalevad partnerid Saksamaalt, Hispaaniast ja Kreekast, on üheks oluliseks väljundiks partnerregioonide praktiliste kogemuste tutvustamine ning asjakohaste ärikontaktide vahendamine siinsetele osapooltele.

Erinevalt kokkuhoitud energiast, on mugavusest tulenev elukvaliteedi tõus rahalises vääringus hindamatu. Kuna kõik ei tõlgenda mugavuse mõistet ühtmoodi, saab kohe selgeks, et kahte identset nutimaja on keeruline, et mitte öelda võimatu ette kujutada. Paigaldatavate süsteemide lõplik kombinatsioon ja nende seadistus sõltub elaniku vajadustest ja soovidest. Näiteks võib inimene hoone ruumidele luua erinevad profiilid vastavalt sellele, mida ta ühes või teises kohas teeb. „Kui ma tahan televiisorit vaadata, siis keerab süsteem laelambi võimsuse 10 % peale, tõmbab kardinad ette, lülitab teleri sisse ning valib mu lemmikkanali,” illustreerib Reitsakas.

Klassikalise valvesüsteemiga käsikäes võib nutimaja anda turvalisusele uue mõõtme. Teades, et turvasüsteem kogub toimuva kohta üpris palju infot, saab selle koos teiste süsteemidega enda kasuks veelgi tõhusamalt tööle panna. Jüri Reitsakas toob siinkohal lihtsa näite kodumajapidamisest: „Oletame, et inimene lahkub kodust ning paneb maja valve alla. Sellisel juhul võetakse kõigilt seinakontaktidelt, kuhu ei ole ühendatud pidevalt töötavaid seadmeid, vool tagant ära.” See välistab olukorra, kus inimene unustab näiteks triikraua või pliidiraua sisse. Teemal pikemalt peatumata võib olulisemate märksõnadena välja tuua veel ka biomeetrilised lukusüsteemid ning turvakaamerate pildi jälgimise nutiseadmete abil.

Kust pihta hakata?

Juhul kui on soov mis tahes tüüpi hoone nutikaks muuta, tasub esmalt pöörduda asjatundja poole, kes teemat valdab. Tegemist ei pea olema kütte- ja ventilatsioonisüsteemi või turvalahenduste spetsialistiga. Oluline on, et valitud ettevõte oskab leida viisi, kuidas olemasolevad süsteemid omavahel ühendada, need üksteisele arusaadavas keeles suhtlema panna. Üks kohtadest, kuhu sellises olukorras suunduda võib, on Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus. Nende tähelepanu on suunatud targa maja tehnoloogiatele, mille abil on võimalik tõhustada kodu- ja kontoriseadmete, hoone tehnosüsteemide ning hoone kui terviku toimimist ja haldamist.

Reitsakas nendib, et suur hulk hoonetes kasutatavatest seadmetest on siiani n-ö umbkeelsed. See tähendab, et lihtsate vahenditega neid omavahel „kõnelema” panna ei saa. Eriti teravalt annab see tema sõnul tunda odavama hinnaklassi seadmete puhul. See aga ei tähenda veel, et olukord tingimata lootusetu oleks. „Osade seadmete puhul aitab tehasest kaasa tulnud juhtkontrolleri vahetamine uue vastu, mis süsteemiga ühildub,” kommenteerib Reitsakas. See tähendab, et valdav osa endisest süsteemist jääb siiski alles ning suurt rahakulu ei kaasne. „Igas mõttes oleks aga parim, kui inimene tuleb vastava sooviga välja juba projekteerimis- või hiljemalt ehitusetapis,” lisab Reitsakas.

Integreeritus tähendab efektiivsust

Näiteid majades lokkavast ebaefektiivsusest on palju. Reitsakas meenutab, et on kohanud hoonet, kus turvasüsteemi ning valgustuse liikumisandurid asusid kõrvuti ühes ja samas nurgas. Mõistmaks, et selline olukord on absurdne, pole tarvis erialaseid teadmisi. On ju mõlema anduri ülesandeks jälgida liikumise olemasolu või puudumist ruumis ning vastavalt toimuvale saata endaga ühenduses olevale seadmele tarvilikke käsklusi.

„Paljude eramajades kasutatavate tehnosüsteemide maaletoojate ja paigaldajate seas on siiani levinud arusaam, et nende tooted on üksi nii targad, et neid pole tarvis teistega integreerida,” sõnab Reitsakas.

Ühest küljest võib nende ettevõtetega nõustuda, sest meie kaubandusvõrgus on müügil vägagi kõrgel tehnoloogilisel tasemel kütte- ja ventilatsioonisüsteeme. Suuremat pilti vaadates tuleb aga möönda, et selline mõtteviis on üpriski tagurlik. „Kui soovitakse, et ruumis oleks 22 kraadi sooja, siis peab seda ütlema nii jahutusele kui soojussõlmele, vastasel juhul töö- tavad need teineteisele vastu,” selgitab ta. Nutimajas, kus need kaks süsteemi omavahel integreeritud on, sellist probleemi ei teki.

Kujutame ette veel ühte levinud olukorda. Soojal suvepäeval, kui toas palavaks kipub, on inimestel kombeks aknaid lahti hoida. Kui samal ajal püüab jahutussüsteem temperatuuri alandada, raisatakse asjatult energiat, sest jahutus ei suuda väljast tulevat palavust piisavalt leevendada ja töötab seega täistuuridel. Reitsaka sõnul on sellise situatsiooni vältimiseks mõistlik kasutada aknaandureid, mis saadavad akende avanedes jahutussüsteemile käsu töö lõpetada. „Kõige lihtsam on seda teha turvasüsteemi abil, sest akende kohta käivat infot läheb vaja ka signalisatsioonil,” sõnab ta.

Valvesüsteemi kasu ei piirdu akende jälgimisega, lisaks jõuab selleni info inimeste liikumise, uste seisundi ning valvesoleku staatuse kohta. Loomulikult ei saa mainimata jätta selle põhilist funktsiooni, milleks on inimeste ja maja enda turvalisuse tagamine. Paraku ei anna turvasüsteem etteulatuvalt infot selle kohta, kui kauaks ajaks maja valve alla pannakse. „See teave on oluline näiteks küttesüsteemile, sest kui inimene lahkub vaid pooleks päevaks, pole mõtet põrandakütet välja lülitama hakata, selle inerts on lihtsalt liiga pikk,” illustreerib Reitsakas.

Siinkohal tasub pöörata pilk nutiseadmetele, mille kaudu saab vastavat infot majale edastada, kas siis konkreetse rakenduse või turvaliselt kaitstud veebilehe vahendusel. Mobiilsete lahenduste loomise hõlbustamiseks ning arenduses olevate rakenduste katsetamiseks avas Tartu Teaduspark möödunud kevadel oma ruumides mobiilirakenduste Demokeskuse, kuhu on oodatud kõik huvilised eesotsas alustavate väikeettevõtete ja tudengitega.

Artikli autorid on Neeme Kärbo ja Siim Kumpas, Tartu Teaduspark

Artikkel ilmus Keskkonnatehnikas 1/2013, lk 18–19.

Foto: Robert Basic /Wikimedia Commons

close