Liiga palju ravimijääke jõuab keskkonda

Print Friendly, PDF & Email

Eestis jõuab ravimijääke keskkonda liiga palju. Projekti CWPharma raames analüüsitud pinnaveeproovidest 89 % sisaldas nii diabeediravimit Metformin kui valuvaigistina tuntud ravimit Diklofenak.

Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) korraldas 18. septembril seminari “Ravimijäägid ja järelpuhastus”, kus tehti vahekokkuvõte CWPharma (Clear waters from pharmaceuticals) projektist.

Aastatel 2017–2020 viiakse Läänemere äärsetes riikides ellu EL INTERREG projekti CWPharma, mille eesmärk on töötada välja meetmed ravimijääkide keskkonda jõudmise vähendamiseks ning koostada soovitused reovee ravimijääkidest puhastamiseks.

Suurem osa ravimijääke jõuab keskkonda pärast ravimite sihtotstarbelist kasutamist. Paljud toimeained läbivad organismi muutumatul kujul või muutuvad hoopis uuteks, veelgi suurema keskkonnaohuga ühenditeks. Inimorganismi läbinud ravimid jõuavad reoveepuhastite kaudu veekeskkonda ja reoveesettesse. Loomadele antud ravimid jõuavad keskkonda otse ilma igasugust puhastusetappi läbimata.

Ravimite keskkonda jõudmisel on olulise tähtsusega ka kasutamata ravimite vale käitlus ning reoveesette ja sõnniku kasutamine. Pinnasesse juhitud ravimijäägid võivad seal püsida aastakümneid.  

Seminaril tutvustatud reovee järelpuhastustehnoloogiad – osoonimine ja aktiivsöe kasutamine, annavad ravimijääkide, aga ka teiste saasteainete reoveest eemaldamisel häid tulemusi. Teistes Läänemere äärsetes riikides on neid tehnoloogiaid juba ka rakendatud. Praegu pidurdab uute tehnoloogiate laialdasemat kasutusele võttu nende kõrge maksumus.

CWPharma projektis analüüsiti kokku 63 ravimijääki. Esmased tulemused on üllatavad. Koguseliselt kasutatakse Eestis kõige rohkem diabeediravimit Metformin. Seda kulub ca 25 tonni aastas. Metaformini leiti 89% pinnavee proovidest. Sama suur leidude arv oli ka valuvaigisti ja põletikuravimina tuntud Diklofenak-il, kuid seda ravimit kasutatakse aasta kordades vähem – ligikaudu 1500 kg. Kõige sagedamini (98% veeproovidest) esines veeproovides valuvaigistit Tramadol. Viimast tarbitakse aga vähe, ligikaudu 600 kg aastas.

Tuntud põletikuvastaseid ja valuvaigistavaid ravimeid Ibuprofeeni ja Paracetamooli kasutatakse Eestis kokku ligi 60 tonni aastas. Mõlemaid ravimeid tarbitakse samas suurusjärgus. Ibuprofeen jõuab puhastit läbides pinnavette, Paracetamool koguneb aga reoveesettesse. Ibuprofeeni ohtlikkus veekeskkonnale on 1000 korda suurem kui Paracetamoolil.

Rootsis on arstidele ja apteekritele jagatud juhendeid, mis aitavad samade sümptomite puhul valida keskkonnale vähem mõju omava ravimi. Ka Eestis tasub mõelda, milliseid soovitusi võiksid arstid ja apteekrid anda patsientidele, ravimite keskkonnamõju silmas pidades.

Seminaril tehtud järeldustes tõdeti, et ravimijääkide vältimiseks tuleks ravimeid tarbida mõõdukalt ja ainult vajaduse korral ning ravimite tarvitamise juhiseid tuleb täpselt järgida.

CWPharma projekt

CWPharma projekt kestab 2017. aasta oktoobrist 2020. aasta septembrini. Selles osaleb 15 partnerit seitsemest Läänemere äärsest riigist, juhtpartneriks on Soome Keskkonnainstituut (SYKE). Projekti Eesti poolsed partnerid on Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ ja Eesti Vee-Ettevõtete Liit. Projekti rakendamist toetavad Eestis Keskkonnaministeerium, Sotsiaalministeerium ja Terviseamet.

CWPharma projekti eelarve on 3,7 mln eurot, sellest 2,9 mln eurot saadakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (European Regional Development Fund, ERDF). Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tööd rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fondi Interreg Baltic Sea Region programm ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eestis võetakse CWPharma projekti jaoks analüüsid Pärnu jõe valgalal. Põhirõhk andmete kogumisel on suunatud punktreostusallikatele (Paide, Türi ja Pärnu reoveepuhastid ning üks kalakasvatus). Uuritavatel aladel kaardistatakse seal asuvad ravimitootjad, ravimite inim- ja veterinaarkasutuse määr, reoveepuhastite sisse- ja väljavoolud, haiglad jm. Ravimijääkide eemaldamist reoveest katsetatakse töötavatel reoveepuhastitel (uuritakse süvapuhastusmeetoditena osoneerimist ja filtrimist). Eestis tehakse puhastusprotsessi optimeerimise arvutused Paide reoveepuhasti näitel. Saadud tulemuste põhjal koostatakse juhendmaterjalid reoveepuhastusprotsessi optimeerimiseks ja ravimijääkide heite vähendamiseks reovees.

Keskkonnameedia

Foto: Pexels

close