Neli targa linna pilootprojekti alustavad jaanuaris

FinEst Twins Targa linna tippkeskuse rahvusvahelisele ideekonkursile laekunud 71 ideest 12 jõudsid finaali. Esimesest voorust rahastamisesks ja reaalsetes linnakeskkondades testimiseks valiti välja neli targa linna pilootprojekti.

„Meie teada on see terves maailmas täiesti ainulaadne kontseptsioon, kus uuritakse põhjalikult ühe riigi kohalike omavalitsuste tulevikuprobleeme, millele siis teadlased pakuvad lahendusi. Niimoodi viiakse teadus paari aastaga süstemaatiliselt laboritest tänavale,“ ütles Targa linna tippkeskuse asutaja ja direktor Ralf-Martin Soe.

Tosinat finaalvooru jõudnud ideed hindas üheksaliikmeline rahvusvaheline žürii nii kirjalike projektide baasil kui kuulati ära ka meeskondade suulised esitlused. Esimesest voorust rahastatakse nelja parimat. FinEst Twins Targa linna tippkeskus viib projektid ellu koos TalTechi ja Aalto ülikooli instituutidega ning kaasatud linnade ja valdadega alates jaanuarist 2021. Üks pilootprojekt on seotud  mobiilsuse, üks linnaplaneerimise ja kaks energia valdkonnaga. Pilootprojektide eelarved jäävad 1,2 ja 1,5 miljoni euro vahemikku ning uued lahendused töötatakse välja ja testitakse kahes linnas või vallas 2023. aasta maikuuks. Võitnud projektidesse on kaasatud neli Eesti linna ja valda: Tallinn ja Tartu, Lääne-Harju ja Rae vallad ning lisaks Soome poolelt Helsingi linn. Tallinn osaleb kolmes ja Tartu kahes pilootprojektis. Välja valitud neli targa linna pilootprojekti on alljärgnevad.

Infovahetuse platvorm ühis- ja nõudepõhise transpordisüsteemi haldamiseks

Selle projekti idee on pakkuda uudne raamistik ühis- ja nõudepõhise transpordisüsteemi haldamiseks, kus kasutajakeskses lähenemises lisanduvad olemasolevatele ühistranspordi tüüpidele isejuhtivad „viimase miili“ minibussid ja mikromobiilsuse lahendused.

Üks pilootprojekti peamisi väljundeid on kasutajasõbralik infovahetuse platvorm kõigi vajalike teenuste jaoks, ühendades nii olemasolevad kui ka uued andmekogud ja lahendused. Projektis testitakse nõudluspõhist transpordi terviksüsteemi alates reisija koduuksest kuni pealinna transpordi sõlmpunktidesse, nagu Ülemiste ja Tallinna sadam, ja edasi üle mere Helsingisse.

Praktiline pilootprojekt sisaldab isejuhtivate busside nõudluspõhist teenust eeslinnades, ühendades need üldise ühistranspordivõrguga ja mikromobiilsuse pakkujatega pealinnas. Isejuhtivad bussid taastoodetakse oma elu äraelanud elektrisõidukitest, mis muudetakse kohalikele omavalitsustele taskukohaseks.

Lõplikuks projekti tulemuseks on tulevikulinna mudel, mis on testitud reaalses linnakeskkonnas, ja rakenduslik töövahendite komplekt linnade jaoks. Projekti peamised partnerid on Tallinna linn ja Rae vald, lisaks on mitu partnerit nii valitsusasutustest, eraettevõtlusest kui mittetulundusorganisatsioonidest. Projekti juhib Autonoomsete sõidukite uurimisgrupi juht professor Raivo Sell Tallinna Tehnikaülikoolist.

Tallinna–Helsingi digitaalne dünaamiline rohemudel

See projekt arendab Tallinna ja Helsingi digikaksiku rohekihistust ning loob Tallinna kesklinna nutika linnaplaneerimise virtuaalkeskuse. Projekti teeb maailmas ainulaadseks võimalus rohekeskkonda digitaalselt mudeldada, ehk siis tegemist on nn dünaamilise roheteabemudeliga.

Täna esindab digitaalses keskkonnas rohelist elukeskkonda sageli staatiline kujutis, ehkki tegelikkuses on rohelus pidevas muutumises ja üks linnakeskkonna kvaliteedi peamiseid mõjutajaid. Rohe- ja sinitaristu toetab kliimamuutusega kohanemisel, sellel on oluline mõju mikrokliima ja heitkoguste reguleerimisel, kuumasaare efekti ja müra vähendamisel. Rohelised keskkonnad toetavad linnade muutumist süsinikneutraalseks ja loovad linnakuvandit.

Rohekaksiku projektis luuakse Tallinna ja Helsingi linnale kohalikku taimmaterjali sisaldav 3D mudel koos seda toetava digikaksiku liidesega. Mudelit on võimalik hiljem laiendada, et see vastaks erinevate linnade vajadustele teistes kliimavööndites kogu maailmas. Alaline nutika linnaplaneerimise virtuaalkeskus Tallinna kesklinnas edendab linna digitaalset arengut ja hõlbustab kodanike osalemist linnaplaneerimises. Projekti partnerid on Tallinna ja Helsingi linn, Aalto ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Projekti eestvedaja on professor Kimmo Lylykangas Tallinna Tehnikaülikoolist.

Hoone suutlikkuse audit reaalajas

Selle projekti eesmärk on parandada hoonete kasutusaegset energiatõhusust ja sisekliimat suurte kinnisvaraportfellide digitaalse haldamise abil. Pidev energia, ventilatsiooni ja õhu kvaliteedi monitooring sadades hoonetes tekitab suurandmed. Nende käsitlemiseks töötatakse välja analüütika, mis võimaldab hoonete olukorra jälgimist ja võrdlemist, samuti diagnostikat ja vigade tuvastamist hoonete tehnosüsteemides ning hoonete kasutuses.

Kokku on plaanitud IoT platvormiga ühendada 45 haridushoonet Tallinnas ja Tartus, mille baasil töötatakse välja andmetöötluse ja -halduse tööriistad. Platvormis eraldatakse suutlikkuse monitooringu funktsioonid hooldusega seotud automaatsest diagnostikast. Platvormi kasutajaliides koosneb kolmest vaatest, milles esitatava info detailsus suureneb: linnavalitsuse, linnavaraameti ja halduse/hoolduse juhtimislauad.

Projekt keskendub haridushoonetele, sest nende sisekliima kvaliteet mõjutab õpitulemust, millel on seos rahvusliku konkurentsivõimega. Projekti tööriistad aga on kasulikud kõikidele suurtele kinnisvaraomanikele. Projekti juhib professor Jarek Kurnitski Tallinna Tehnikaülikoolist.

Energiavajaduse vähendamine mikrovõrkude ning energiasalvestite abil

Projekti eesmärk on vähendada elektritoite vajadust tarbimise optimeerimise kaudu ning kärpida süsinikumahukat elektritootmist, lihtsustades taastuvenergia lahenduste kasutamist. Selmet tarbida võrgust elektrit vastavalt vajadusele, võimaldab energiasalvestus- ning juhtsüsteemide kasutamine muuta elektritarbimise profiili ja kompenseerida taastuvenergial töötavate generaatorite kõikuvat toodangut. Eesmärk saavutatakse elektriliste mikrovõrkude kaudu, mis moodustatakse integreeritud energiasalvestussüsteemi ning spetsiaalse tarkvaraplatvormiga varustatud digitaalse madalpinge alajaama abil.

Projekti käigus luuakse kohalikele omavalitsustele vahendid elektriliste mikrovõrkude ja suletud elektri jaotusvõrkude moodustamiseks, võimaldades seeläbi lahendada energiavarustuse probleeme ning suurendada süsinikuneutraalse energia kasutuselevõttu.

Projekti käigus viiakse läbi kõrgetasemeline teadustöö energiasalvestussüsteemide, elektrivõrkude küberturvalisuse, energiapoliitika ja -turgude valdkonnas, mis rajaneb tegelikest keskkondadest saadud empiirilistel andmetel. Samuti koostatakse soovitused energiapoliitika kujundajatele ja esitatakse kontseptsioon mikrovõrkude loomiseks skaleeritava toote kaudu. Pilootlahendused on kavas rajada Lääne-Harju valda, Paldiskisse ning Tartu linna. Projekti juhib dr Tarmo Korõtko Tallinna Tehnikaülikoolist.

Targa linna ideekonkursist

Tallinna Tehnikaülikool koos partneritega (Aalto, Forum Virium Helsinki, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Haridus- ja teadusministeerium) on otsimas ideid, kuidas muuta targemaks järgmised linnade valdkonnad: mobiilsus, energia, ehitatud keskkond, valitsemine ja andmed. Igasse pilootprojekti peab olema kaasatud vähemalt kaks linna, üks Eestist, teine võib olla mõnest teisest riigist. Ootus on, et projektide tulemusena valmivad maailmatasemel uuringud või mitmes riigis rakendatavate lahenduste prototüübid.

FinEst Twins Targa linna tippkeskus on saanud Euroopa Komisjonilt ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumilt mandaadi viia ellu 10 teadusmahukat pilootprojekti, mis on suunatud tegeliku elu probleemidele ja millel on linnakeskkonnale märkimisväärne mõju. Selle elluviimiseks aastatel 2021–2027 on planeeritud 15 miljonit eurot. Konkursi esimesest voorust välja valitud nelja pilootprojekti esimese 6-kuulise perioodi rahastusele andis kinnituse juhtkomitee. Projektide eestvedajad panevad esimese kvartali jooksul kokku detailse teadus- ja innovatsiooniplaani koos mõõdetavate eesmärkidega, mille baasil saab jooksvalt jälgida projektide progressi. Sarnased konkursid leiavad aset ka järgnevatel aastatel. Tõenäoliselt sihitakse järgmistes voorudes mõnevõrra erinevaid linnade väljakutseid, teise vooru projektid peavad tulemusteni jõudma 18 kuuga ning ka väiksema eelarvega.

Lisainfot leiab aadressilt www.taltech.ee/tarklinn.

Allikas: TalTech

Foto: Keskkonnameedia