Muinsuskaitseamet ei nõustu Linnamäe hüdroelektrijaama sulgemisega

Print Friendly, PDF & Email

Muinsuskaitseameti hinnangul on Linnamäe hüdroelektrijaama paisu vee erikasutusloa pikendamata jätmine Keskkonnaameti poolt põhjendamatu, sest selles on arvestamata jäetud kõik teised keskkonnaeesmärgid ja mõjud peale rändekalade.

Muinsuskaitseameti seisukohast on paisutuse lõpetamisega tekitatavad tagajärjed mitmes valdkonnas märkimisväärsed ning seetõttu peab amet vajalikuks viia küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsuse tasandile. 

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on jõe vaidlusalune osa, lõik Jägala joast kuni Linnamäe paisuni, Natura2000 kaitseala oma oletatava potentsiaali, mitte seal hetkel elavate kalaliikide tõttu. „Läbi viidud keskkonna mõjude hinnang kinnitab, et tänase olukorra jätkumine ei sea ohtu ühegi kaitstava liigi tänast eksisteerivat seisu. Paisutuse lõpetamine oleks keskkonnahäiring, mille mõjud ei ole täna selged. Kokkuvõtvalt jõutakse keskkonnamõjude hinnangus kolme olulise valdkonna, loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkonna kaalumisel järeldusele, et eelistatud lahenduseks on olemasoleva olukorra säilitamine.“

Raie sõnul tugineb Keskkonnaameti kavatsus keelduda vee erikasutusloa andmisest, samuti keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiiduta jätmine ühekülgsele vaatele. Ka mõju kultuuripärandile on osa keskkonnaalasest mõjust. Eeltoodut arvesse võttes on Muinsuskaitseamet seisukohal, et kuna ametid pole aastate jooksul tulemuseni jõudnud, tuleb enne paisul muudatuste tegemist oodata ära Vabariigi Valitsuse seisukoht. Samal seisukohal on Kultuuriministeerium, kes saatis eile (6. septembril) Keskkonnaametile antud asjaoludele tähelepanu juhtimiseks ametliku kirja. Kultuuriminister ning Keskkonnaminister on omavahelisel kohtumisel küsimuse viimiseks valitsuse tasandile juba kokkuleppele jõudnud.

Linnamäe hüdroelektrijaama pais on muinsuskaitse all

Riik võttis Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ehitismälestisena riikliku kaitse alla 2016. aasta detsembris. Paisu muinsuskaitse alla võtmise ettepaneku tegi ehitise omanik Jõelähtme vald. Pais on heas seisukorras ning suurim ja silmapaistvaim enne Teist maailmasõda ehitatud pais Eestis.

Linnamäe hüdroelektrijaama pais on Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistev näide. Paisu projekteeris tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. aastal ning seda ehitati aastatel 1922–1924. Paisu kultuuriväärtus avaldub selle kõrgetasemelises ja mastaapses insenertehnilises lahenduses. Pärast valmimist nimetati Linnamäe rajatis Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.

1941. aastal õhkisid taganevad Vene väed hüdroelektrijaama. Rajatisest säilisid pais ja kalatrepp ning  hüdroelektrijaama veealune osa. Hüdroelektrijaama taastamiseks korraldati 2001. aastal konkurss, mille käigus renoveeriti hüdroelektrijaama endised hüdrorajatised ning tammi kohale üle jõe rajati arhitekt Raine Karbi kavandatud rippsild. Hüdroelektrijaam avati taas 2002. aasta lõpus.

Keskkonnameedia

Foto: Ivo Kruusamägi / Wikimedia Commons CC Attribution Share-Alike 3.0

close