Mida peaks Tallinn tegema rohelise pealinna tiitli saamiseks?
SEI-Tallinn viis eelmisel aastal läbi uurimistöö “Seitsme Euroopa rohelise pealinna võrdlus: lävendtegevused ja initsiatiivid”. Töös analüüsiti keskkonnanäitajaid ja aspekte, mis on toonud praeguseks Euroopa Rohelise Pealinna tiitli pälvinud linnadele edu.
Uurimistöös võrreldakse aastatel 2015–2021 Euroopa roheliseks pealinnaks (ERP, European Green Capital) kuulutatud linnade keskkonnanäitajaid 12 valdkonnas esmalt omavahel ja siis Tallinna vastavate näitajate suhtes. Seejärel tuuakse esile tegevused, mis iseloomustavad kõiki eesrindlikke linnasid ja mille elluviimine on tinglik lävend ERP finaali pääsemiseks. Uurimistöös on toodud välja näited ja initsiatiivid, mida ERP laureaadid on rakendanud ja mille rakendamist võiks Tallinn kaaluda. ERP laureaate oli uuritaval perioodil seitse: Bristol (ERP laureaat aastal 2015), Ljubljana (2016), Essen (2017), Nijmegen (2018), Oslo (2019), Lissabon (2020) ja Lahti (2021).
Kaksteist keskkonnavaldkonda, mida uuriti, olid: kliimamuutus: leevendamine, kliimamuutus: kohanemine, jätkusuutlik linnaliikuvus, jätkusuutlik maakasutus, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, õhukvaliteet, müra, jäätmed, vesi, keskkonnasäästlik majanduskasv ja ökoinnovatsioon, energiatõhusus, ja juhtimine.
Seitsme ERP linna keskkonnategevuste võrdluses sai esile tuua neli ühist joont, mis iseloomustasid kõiki keskkonnavaldkondi. Igas valdkonnas oli olemas vähemalt üks (tavaliselt mitu) strateegilist dokumenti, näiteks asjakohane strateegia, programm või tegevuskava. Asjakohase strateegilise dokumendi täitmise üle toimus süsteemne ülevaatus ja tagasisidestamine ehk selgelt olid jälgitavad strateegilise dokumendi rakendamine, täiendamine ja tegevuste tulemuslikkus. Keskkonnaeesmärgid saavutati keskkonnavaldkonna juhtimise kindlate juhtimishoobade kaudu. Teatud linnaasutusele oli antud eri keskkonnavaldkondade integreeritud juhtimise mandaat. Tähtsal kohal oli avalikkuse teavitamine keskkonnalasest tegevusest ja tulemustest.
Tallinna tugevused ja nõrkused võrreldes uuritud ERP laureaatidega
Analüüsi tulemusena selgus, et mitme keskkonnanäitaja osas on Tallinn võrdne uuritud ERP laureaatidega või isegi parem. Näiteks kasutavad Tallinna linnaasutused ja linna hallatavad asutused ainult rohelist elektrit, Tallinna rohealade osakaal on kõrge ning kaitsealasid on linnas palju ja need hõlmavad suure pindala. Ka linna välisõhu kvaliteet on hea.
Kuid Tallinn jäi mitme keskkonnanäitaja osas uuritud linnadele alla. Nimelt on Tallinnas kehtestamata kõige olulisemad strateegilised dokumendid: säästva energia ja kliima tegevuskava (SEKT), liikuvuskava ja keskkonna arengukava. CO2 sisaldus elaniku kohta ja elanikkonna eksponeeritus mürale on kõrged. Ka olmejäätmete prügilasse ladestamise osakaal on suur. Samuti on suur kõrge heittasemega busside osakaal.
Rohelise pealinna tiitli saamiseks soovitavad SEI Tallinna eksperdid Tallinnal sarnaselt ERP laureaatidega seada eesmärk muutuda süsinikuneutraalseks linnaks aastaks 2050. Tallinnal tuleks vastu võtta säästva energia ja kliima tegevuskava 2020–2030, kliimamuutusega kohanemise kava ja Tallinna liikuvuskava 2035 ning alustada nende kavade ellu viimist. Jätkata tuleks linna omandis olevatele hoonetele kuni 100 päikeseelektrijaama paigutamist ja linnale täiendavalt 300 gaasibussi soetamist. Eesmärgiks tuleks seada pestitsiidivabaks linnaks saamine ja välja tuleks töötada asjakohane tegevuskava. Parendamist vajavad ühistranspordi süsinikukoormus ning liiklusest ja tööstusest tingitud müra, mis on liiga kõrged. Tallinnal tuleb oluliselt vähendada mahajäämust olmejäätmete ringkasutusse võtmisel. Samuti tuleks kasuks, kui linnale kuuluv autopark kasutaks ainult rohelist energiat. Kõigi nimetatud ülesannete elluviimiseks on vaja sidusat juhtimist.
Seitsme Euroopa rohelise pealinna võrdlus valmis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel. Töö autorid on SEI Tallinna eksperdid Kaidi Kaaret, Kristel Nõges ja Kaja Peterson.
Allikas: SEI Tallinn
Foto: Zairon / Wikimedia Commons CC BY-SA 4.0
