Kaevandamislubade nõudlus on suurenenud

Print Friendly, PDF & Email

Suurprojektide tõttu on Eestis viimastel aastatel suurenenud kaevandamislubade nõudlus. Kui 2017. aastal andis Keskkonnaamet 69 kaevandamisluba, siis tänavu on esimese kaheksa kuu jooksul antud või muudetud juba 52 luba.

Huvi kaevandamise vastu jätkub. Kui ajavahemikus 2013–2017 anti keskmiselt 66 kaevandamisluba aastas, siis mullu tõusis ettevõtjate huvi kaevandamise vastu märgatavalt – 2018.a anti 129 uut või muudetud kaevandamisluba. Kaevandamisloa eesmärk on maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise reguleerimine ning kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju leevendamine.

Selle aasta esimese kaheksa kuuga on antud või muudetud juba 52 kaevandamisluba. Suur osa neist annab õiguse kaevandada ehitusmaavarasid (liiva, kruusa, lubjakivi) Pärnu ja Harju maakonnas. Sellest võib järeldada, et huvi kaevandamise vastu on tõusnud Rail Balticu trassi rajamise tõttu.

„Hoogustunud kaevandamine tekitab arusaadavalt küsimusi kohalikus kogukonnas. Seetõttu on vajalik selgitada kaevandamisega kaasneda võivaid riske ja Keskkonnaameti seatud nõudeid nende riskide vähendamiseks. Meie jaoks on oluline hoida ja kaitsta kaevandamispiirkondi negatiivsete keskkonnamõjude eest. Seetõttu määramegi lubadesse ranged nõuded keskkonnahäiringute ennetamiseks ja vähendamiseks, näiteks veekaitse ja müra leevendamise osas. Nõuete täitmine on kaevandajale kohustuslik,“ selgitas Martin Nurme, Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja.

Nõudlus on kasvanud eelkõige ehitusmaterjalide kaevandamise vastu, mida võib seostada peale Rail Balticu ka teedeehitus- ja elamuarendusprojektidega. Praegu kehtib Eestis 725 kaevandamisluba. Kõige rohkem lube on antud tee-ehituse valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele: Maanteeametile 32, AS-le TREV-2 Grupp 29 ja AS-le Eesti Teed 23 luba. Märkimisväärne hulk kaevandamislube on antud ka arendajatele AS YIT Eesti (23) ja AS Tariston (20). Samas leidub hulk kaevandamishuvilisi, kellele ei anta luba näiteks keskkonnaalaste põhjuste või kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu.

Kaevandatud alad tuleb korrastada

Keskkonnaamet paneb igale kaevandajale ka kohustuse kaevandamise käigus ala korrastada looduslikult ja tehnoloogiliselt sobivaks ning keskkonnale ohutuks. Sageli muudetakse endised karjäärid kauniteks puhkealadeks, kus saab ujuda ja veesporti harrastada.

Kaevandatud alade korrastamise kohta on välja antud ka digitaalne käsiraamat. Käsiraamatust saab juhiseid, kuidas uuritud ja kaevandatud maa-ala korrastada selliselt, et see mõjutaks võimalikult vähe keskkonda ning leiaks hiljem mitmekülgseid kasutusvõimalusi.

Eelmisel aastal korrastati Keskkonnaameti tingimuste järgi viis endist karjääri ning üle-eelmisel aastal 18. Kõige enam on korrastatud endisi liiva- ja kruusakarjääre Ida-Viru, Saare ja Lääne-Viru maakondades, kus on varasemalt toimunud rohkem kaevandamist. Korrastatud karjääride nimekirja leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Ka kõigi kaevandamislubade taotlused on avaldatud Keskkonnaameti kodulehel.

Allikas: Keskkonnaamet

Foto: Wikimedia Commons CC BY-SA 3.0

close