Lühidalt uudiseid mujalt maailmast, 02.08.21
Mikroplastide sisaldus toidus võib olla seniarvatust suurem
Portsmouthi ülikooli teadlaste värskes uuringus jõuti järeldusele, et mikroplastide sisaldus toidus võib olla palju suurem, kui senini arvati. Teadlased arvavad ka, et veekeskkonnas olevate mikroplastide pinnale tekkivas biokiles elavad mikroorganismid, nende seas ka rannikuvees levivad E. coli baktereid, jõuavad mereande söövate inimese toidulauale. Uuringu käigus tehti laboritingimustes katseid austritege ja jõuti järeldusele, et fütoplanktonist toituvad austrid eelistasid toiduks biokilega kaetud mikroplaste puhastele mikroplastiosakestele. Tõenäoliselt saadaks sarnane tulemus ka teiste mereelukate puhul, kes toitumiseks vett filtrivad.
Siiani on uuritud puhaste mikroplastide mõju mereelustikule, Tegelikkuses aga kattuvad mikroplastid merekeskkonnas mikroobidega ja plastide pinnale moodustub biokile. Tõenäoliselt söövad mereelukad koos toiduga mikoplaste seniarvatust märksa suuremas koguses ja nende kaudu jõuavad mikroplastid ka inimese toidulauale. Portsmouthi ülikooli teadlaste katsetes sisaldasid austrid, keda toideti biokilega kaetud mikroplastidega ligi 10 korda rohkem mikroplaste, kui need, keda toideti puhaste mikroplastidega.
Artikkel inglise keeles: Monica Fabra, Luke Williams, Joy E.M. Watts, Michelle S. Hale, Fay Couceiro, Joanne Preston. The plastic Trojan horse: Biofilms increase microplastic uptake in marine filter feeders impacting microbial transfer and organism health. Science of The Total Environment, 2021; 797: 149217 DOI: 10.1016/j.scitotenv.2021.149217
Hüdroenergial on oluline roll riikide puhta energia tootmise eesmärkide saavutamisel
Rahvusvaheline Energiaagentuur (International Energy Agency, IEA) avaldas juuni lõpus hüdroenergia ülevaate Hydropower Special Market Report, Analysis and forecast to 2030.
Raporti andmetel on uuel kümnendil ehitada plaanitavaid hüdroenergiajaamu liiga vähe selleks, et riikidel oleks võimalik täita seatud kliimaneutraalsuse eesmärki. Hüdroenergial on tähtis koht puhta energia tootmisel. Võrreldes tuule- ja päikeseenergiaga on hüdroenergia tootmine palju paindlikum, sest see sõltub vähem ilmastikutingimustest. Sarnaselt tuuma- ja söeelektrijaamadega, saab hüdroelektrijaamades toodetava elektrienergia kogust muuta vastavalt vajadusele.
Käesolevaks kümnendiks on aga kavandatud 25% vähem hüdroelektrijaamu, kui eelmiseks. Pikemas perspektiivis tähendab see, et kui tuule- ja päikeseenergiast ei piisa, tuleb uuesti käivitada söeelektrijaamad. Probleemi lahendamiseks peavad valitsused muutma oma strateegiat ja tegema hüdroenergia investoritele ahvatlusväärsemaks. Maailma suurimad hüdroenergia tootjad on praegu Hiina, India, Türgi ja Etioopia. Aastal 2020 moodustas hüdroelektrienergia kuuendiku maailmas toodetud elektrist.
Päikesepaneele paigaldatakse maailmas rekordiliselt palju
SolarPower Europe’i 21. juulil avaldatud ülevaate Global Market Outlook järgi paigaldati 2020. aastal päikesepaneele rekordiliselt palju. Aasta jooksul paigaldati maailmas uusi PV-paneele koguvõimsusega 132,2 GW (aastane juurdekasv 18 %). Eelmisel aastal oli maailmas installeeritud PV-paneele koguvõimsusega 773,2 GW. Prognooside kohaselt jõuab kumulatiivne koguvõimsus teravatini 2022. aastal ja praeguse kasvu jätkudes 2TW-ni 2025. aasta lõpuks. 2020. aastal oli maailma suurim päikeseenergia tootja endiselt Hiina (48,2GW), järgnesid USA (19,2GW) ja Vietnam (11,6GW), Jaapan (8,2GW) ja Austraalia (5,1GW).
Berliin plaanib muuta kohustuslikuks uute hoonete katustele päikesepaneelide paigaldamise
Berliini Senat otsustas juunis muuta kohustuslikuks kõigi uute hoonete katustele päikesepaneelide paigaldamise. Ka katuste renoveerimise korral hakkaks kehtima sama nõue. Kui Berliini Esindajatekoda Senati otsuse heaks kiidab, peaks 2023. aastal jõustuv otsus tooma päikesepaneelid ligikaudu 30%-ile Berliini katustest. Fraunhoferi instituudi (Fraunhofer ISE) hinnangul peaks uue seaduse mõjul vähenema Berliini aastane CO2 heide esimesel viiel aastal 37 000 tonni. Berliini „Päikese linna“ plaan näeb ette, et aastaks 2050 kaetakse päikeseenergiaga neljandik linna energiavajadusest. Berliini Senat on aga hakanud võtma meetmeid, et saavutada seatud eesmärk nii kiiresti kui võimalik.
Maailma suurfarmides läheb aastas üle miljardi tonni rohkem toitu raisku, kui varem arvati
WWF-i ja Tesco 21. Juulil avaldatud raportist „Driven to Waste“ selgub, et kogu maailmas läheb aasta jooksul farmides raisku ligi 2,5 miljardit tonni toitu. Varasemalt arvati, et toidukadu farmides on ca 1,2 miljardit tonni. See tähendab, et 40% kogu põllumajandussektori toodangust läheb raisku enne poelettidele jõudmist.
Toidu tootmine nõuab tohutult palju ressursse, mistõttu on kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel oluline muuta kogu tootmisprotsessi tõhusamaks. Varasemate hinnangute kohaselt tekib 8% atmosfääri jõudvatest kasvuhoonegaasidest raisku läinud toidust, arvestades uusi andmeid, on toidukao tõttu tekkiv kasvuhoonegaaside heide ca 10%. See on kaks korda suurem kui aasta jooksul autodest põhjustatud CO2-heide USA-s ja Euroopas kokku.
Toidukadu farmides on suurem arenenud riikides ja väiksem arengumaades. Enamik toiduraiskamisega tegelevaid organisatsioone on võtnud luubi alla poodides ja toitlustusasutustes tekkiva toidukao. Paraku ei jõua suur osa raisku minevast toidust isegi mitte poelettideni.
Keskkonnameedia
